Läänemeri

Läänemeri (inglise keeles Baltic Sea) on Atlandi ookeani juurde kuuluv Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel asuv sisemeri, mis piirneb Eesti, Läti, Leedu Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaaga. Põhjamerega ühendavad Läänemerd suhteliselt kitsad ja madalad Taani väinad (Sund, Suur Belt ja Väike Belt) ja Kieli kanal. Läänemere juurde kuulub ka Kattegati väin Rootsi ja Taani vahel.

Fail:Baltic Sea 1.png

• Tüüp: Sisemeri
• Pindala: 415 266 km² (koos Taani väinade ja Kattegatiga)
• Valgala: 1 641 650 km²
• Suurim pikkus: 1600 km
• Suurim laius. 193 km
• Suurim sügavus: 459 m (Landsorti süvik)
• Keskmine sügavus: 52 m
• Maht: 21 721 km²
• Rannajoone pikkus: ~ 8 000 km
• Täiliku veevahetuse aeg: 25 aastat.

Eesti merealad Läänemeres: 36 261 km², sealhulgas:

• sisemeri: 13 39 km²
• territoriaalmeri: 11 811 km²
• majandusvöönd: 11 311 km²

Rannajoone pikkus (koos saartega): 3 780 km.

Läänemere nimi piirnevate riikide keeltes

• Eesti keeles: Läänemeri
• Läti keeles: Baltijas jūra
• Leedu keeles: Baltijos jūra
• Poola keeles: Baltyckie Morze
• Saksa keeles: Ostsee
• Taani keeles: Østersjøn
• Rootsi keeles: Östersjön
• Soome keeles: Itämeri
• Vene keeles: Балтийское море
• Inglise keeles: Baltic Sea

Läänemere arenguetapid

Läänemeri on suhteliselt noor veekogu, mille kujunemist on mõjutanud kliimamuutused ning sellega seonduvad mandrijää pealetungid ja taandumised. Läänemere olulisemad arenguetapid on [2]:

• Eemi meri – 130 000 – 115 000 aastat tagasi
• Balti jääjärv – 12 600 – 10 300 aastat tagasi
• Joldiameri – 10 300 - 9 500 aastat tagasi
• Antsülusjärv – 9 500 – 8 000 aastat tagasi
• Mastogloiameri – 8 000 – 7 500 aastat tagasi
• Litoriinameri – 7 500 – 4 000 aastat tagasi
• Limneameri ja nüüdismeri – 4 000 – kuni tänapäevani.

Nüüdisaegse Läänemere ulatus ei erine oluliselt Limneamere omast. Jääaja järelnähuna kerkib maapind aeglaselt mere põhjaosas, sealhulgas ka Loode-Eesti rannikul.

Liigestatus

Fail:Läänemeri2.jpg

Läänemere merealade nimetused

Fail:Läänemeri3.jpg

Läänemere merealade jaotuste nimetused

Läänemeri on tugevasti liigestatud rannajoonega sisemeri, mille suurimad lahed on Botnia laht e. Põhjalaht (117 000 km²), Soome laht (296 000 km²) ja Liivi laht (18 100 km²). Läänemeres on arvukalt saari, eriti Rootsi ja Soome arhipelaagides ja Eesti läänerannikul. Rannajoone laadilt domineerib Rootsis ja Soomes skäärrand, Saksamaal, Poolas, Leedus ja Lätis liivarand ning Eestis murrutusrand (karbonaatkivimite ja moreeni alal).

Läänemere suuremad saared on Sjælland (7 016 km²), Gotland (3 001 km²), Fyn (2 976 km²), Saaremaa (2 673 km²), Öland (1 344 km²), Lolland (1 241 km²), Hiiumaa (968 km²) ja Rügen (926 km²).

Läänemere merealade piirid ja ingliskeelsed nimetused (Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni Läänemere Hüdrograafiakomisjoni ettepanekul) on ära toodud kõrvaloleval kaardil.

Läänemere alajaotuste kaart

• Botnia laht (Bay of Bothnia)
• Kvark (The Quark)
• Botnia meri (Bothnia Sea)
• Ahvenamaa meri (Åland Sea)
• Arhipelaagi meri (Archipelago Sea)
• Soome laht (Gulf of Finland)
• Läänemere põhjaosa (Northern Baltic)
• Väinameri (Väinameri)
• Liivi laht (Gulf of Riga)
• Läänemere keskosa (Baltic Central)
• Läänemere kaguosa (South-Eastern Baltic)
• Gdanski laht (Gulf of Gdansk)
• Läänemere lääneosa (Western Baltic)
• Sundi väin (The Sound)
• Väike-Belt (The Little Belt)
• Suur-Belt (The Great Belt)
• Kattegat (Kattegat)

Hüdroloogiline režiim

Läänemeri on riimveeline veekogu mille veebilansi olulise osa moodustab jõgede sissevool (kokku 14 000 m³/sek) ja sademete hulga domineerimine võrreldes aurumisega (+2 000 m³/sek). Soolase merevee sissevool Põhjamerest (soolsusega 35 ‰)on samas suurusjärgus mageda vee juurdevooluga (jõed + sademed) mille tulemusena kujuneb välja suhteliselt stabiilne riimveelisus (8-10 ‰), kusjuures soolsus väheneb eemaldumisel Taani väinadest. Taani väinades on pinnasekihi soolsus 8-10 ‰, Läänemere avaosas 6-7‰ ning see väheneb 1-2‰ Soome ja Botnia lahe sopis. Soolsuse vertikaalsuunaline erinevus on märkimisväärne, kusjuures soolsuse hüppekiht (halokliin) paikneb 30 m (mere lõunaosas) kuni 70 m (Soome lahes) sügavuses ning soolsus allpool hüppekihti muutub vahemikus 10-16‰ vähenedes seejuures reeglina põhja (N) suunas. Läänemerre suubuvatest jõgedest on suurima jõgikonnaga (j.k.) ja sellest tulenevalt ka suurima vooluhulgaga alljärgnevad jõed: Neeva (j.k. 281 000 km²), Visla (j.k.194 000 km²), Odra (j.k. 118 000 km²), Nemunas (j.k. 98 200 km²), Daugava (j.k. 87 900 km²) ja Narva (j.k. 56 200 km²). Läänemere pinnatemperatuur on:

• mere lõunaosas: suvel: 16-18º C; sügisel: 9ºC; talvel: 2-3ºC
• mere põhjaosas: suvel: 13-15ºC; sügisel: 6-7ºC; talvel: 0ºC või alla.

Läänemere põhjakihtides (allpool halokliini) on temperatuur aastaringselt ca 5ºC. Sooja aastaja algperioodil pinnavete soojenemisel päiksekiirguse toimel moodustub temperatuuri hüppekiht (termokliin), mis perioodi kestel langeb allapoole ja stabiliseerub 20-30m sügavusel. Tänu tempertuuri hüppekihile esinevad rannikumeres sõltuvalt tuule suunast (merelt maale või vastupidi)

Läänemere hoovused ja veetase

Läänemere üldisele tsirkulatsioonile avaldab olulist mõju jõgede sissevool ja veevahetus Põhjamerega, mistõttu pikaajaliste keskmiste pildis domineerib antitsüklonaalne (vastu kellaosuti liikumise suunaline) tsirkulatsioon, s.o. mere idarannikul on hoovused suunatud – põhja poole , Soome lahe lõunarannikul - itta, Soome lahe põhjarannikul – läände ja Rootsi rannikul – lõunasse. Reaalsete hoovuste pilt on aga palju keerulisem ja sõltub olulisel määral tuule suunast ja tugevusest. Läänemere veetaseme kõikumise olulisemaks mõjutajaks on tuul. Tugeva ja kestva läänetuulega kerkib veetase mere idaosas ja langeb lääneosas ning vastupidi. Tuulest tingituna tõusis veetase 1824. aastal Neeva suudmealal 4,1 m, Pärnus 1967.aastal 2,53 m üle keskmise. Lainekõrgus on enamasti 1-3 m , tugeva tormi ajal võib lainekõrgus avamerel ulatuda 10 m, Soome lahes 6 m ja Liivi lahes 3 m-ni. Loodete mõju Läänemere veetasemele ei ole märkimisväärne (ei ületa 10 cm).

Jääkate

Keskmiselt võib jäätuda kuni 45% kogu Läänemere pindalast. Tüüpiliselt on jääga kaetud külmal aastaajal Botnia, Soome ja Liivi lahed ja Väinameri ning Stokholmi ja Ahvenamaa arhipelaagid. Ülejäänud merealad normaalsetel talvedel üldreeglina ei jäätu välja arvatud kitsad ja madalaveelised lahed. Jääkatte maksimum on veebruaris-märtsis, kusjuures jääkatte paksus Botnia lahe põhjaosas ulatub 70 cm. Soome ja Liivi lahe külmumine algab jaanuari teisel poolel. Eriti külmadel talvedel võib Läänemeri olla tervikuna kaetud jääga (viimati 1987. aastal).

Elustik

Läänemere põhjataimestik on liigivaene (Eesti rannikuvetes on määratud 15 taimeliiki ja 87 eri liiki vetikaid, s.h. sini-, rohe-, mänd-, pruun- ja punavetikat).Üks karakteersemaid põhjataimi on põisadru. Punavetikatest on tuntuim harilik agarik, mis omab ka tööstuslikku kasutust agar-agari tootmiseks. Läänemere loomastik on isenditerohke , kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit.

Helsingi konventsioon (kokkulepe)

1974. aastal, esmakordselt maailma ajaloos kirjutati seitsme Läänemerd ümbritseva riigi poolt alla kokkuleppele, milles kõik merd ümbritsevad reostusallikad olid võetud ühe kokkuleppe objektiks. See konventsioon jõustus 3. mail 1980. Arvestades poliitilisi, rahvusvahelise õiguse ja keskkonnakaitse muutusi ja arenguid kirjutati Läänemere riikide ja Euroopa Liidu poolt 1992.a. alla uuele kokkuleppele, mis jõustus 17. jaanuaril 2000.Kokkulepe eesmärk on kaitsta Läänemere keskkonda (s.h. merepõhja) igasuguse reostuse eest. Kokkuleppe juhtivaks organiks on Helsingi Komisjon (HELCOM).

Viited ja olulised allikad

• 1. Vikipedia: Läänemeri ( http://commons.wikipedia.org/wiki/Baltic_Sea)
• 2. Raukas,A. Eesti Loodus,Valgus ja Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1995, lk. 218-238
• 3. Mereleksikon, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Takllinn,1996, lk. 232-235.
• 4. Eesti Entsüklopeedia, Kirjastus Valgus, Tallinn 1992, 6. köide, lk. 33-34.
• 5. A.Järvekülg ja I.Veldre. Elu Läänemeres, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963.

Täiendavat informatsiooni leiad:

• Baltic
• Baltic region
• Baltic Sea Action Group (BSAG)
• Baltic states
• Council of the Baltic Sea States
• List of cities and towns around the Baltic Sea
• List of rivers of the Baltic Sea
• M/V Estonia
• Nord Stream
• Northern Europe
• Ports of the Baltic Sea
• Scandinavia
• SS Cap Arcona
• Wilhelm Gustloff (ship)

Extra lingid

• Baltic Sea clickable map and details.
• Protect the Baltic Sea while its still not too late.
• The Baltic Sea Portal – a site maintained by the Finnish Institute of Marine Research (FIMR) (in English, Finnish, Swedish and Estonian)
• www.balticnest.org
• Encyclopedia of Baltic History
• Old shipwrecks in the Baltic
• How the Baltic Sea was changing – Prehistory of the Baltic from the Polish Geological Institute
• Late Weichselian and Holocene shore displacement history of the Baltic Sea in Finland – more prehistory of the Baltic from the Department of Geography of the University of Helsinki
• Baltic Environmental Atlas: Interactive map of the Baltic Sea region
• Can a New Cleanup Plan Save the Sea? – spiegel.de
• List of all ferry lines in the Baltic Sea (Läänemere laevaliinide nimekiri).

• The Helsinki Commission (HELCOM)
• Baltice.org – informatioon talvise navigatsiooni kohta.
• Baltic Sea Wind – Mere ilmateade
• Ostseeflug – Lühifilm (55')Saksamaa rannajoonest ja linnadest Läänemere ääres.

Artikli autor Vaido Kraav