Veeteede Amet

Fail:VA Vapp.jpg

Veeteede Ameti vapp

Veeteede Amet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki.

Veeteede Amet juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Euroopa Liidu õigusaktidest, rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute, millega Eesti Vabariik on ühinenud, nõuetest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustest ja käskkirjadest ning Veeteede Ameti põhimäärusest, samuti teiste ministrite asjassepuutuvatest määrustest.

Veeteede Ameti tegevusvaldkonda kuulub seaduste ja Euroopa Liidu õigusaktidega sätestatud ülesannete ulatuses juhtimisfunktsiooni ja riikliku järelevalve teostamine ning seaduste ja Euroopa Liidu õigusaktidega ettenähtud alusel ja ulatuses riikliku sunni kohaldamine ohutu ja turvalise laevaliikluse tagamiseks Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemerel ning laevatatavatel siseveekogudel.

Veeteede Ameti tegevuse eesmärk on riigi majanduspoliitika elluviimine, ohutuse ja turvalisuse tagamine merenduses.

Veeteede Ameti postiaadress on Valge 4, 11413 Tallinn.

Veeteede Ameti nimi eri keeltes

• inglise keeles – Estonian Maritime Administration
• prantsuse keeles – Direction des Affaires Maritimes d’Estonie
• saksa keeles – Estländische Seeschiffahrtsverwaltung
• soome keeles – Viron Merekulkulaitos
• vene keeles – Морская администрация Эстонии

Veeteede Ameti põhiülesanded

• riikliku järelevalve teostamine ameti tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle ja vajadusel riikliku sunni kohaldamine
• tingimuste loomine ohutu ja turvalise laevaliikluse tagamiseks
• üldkasutatavate veeteede korrashoiu tagamine
• osalemine oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamisel ning ettepanekute tegemine nende muutmiseks ja täiendamiseks, sh eestikeelse terminoloogia täiustamine
• osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel oma tegevusvaldkonnaga seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sh osalemine rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel

Veeteede Ameti ajalugu

Veeteede Ameti ajalugu saab alguse 1918. aastast. Seoses Saksa okupatsioonivõimude lahkumisega Eestist läks 13. novembril Tuletornide ja Meremärkide Valitsus Eesti Ajutise Valitsuse kätte. Samal päeval moodustati Tuletornide ja Meremärkide Valitsus.

Järgmisel päeval, 14. novembril võeti Ajutise Valitsuse esindaja poolt sakslastelt üle Tallinna sadam ning moodustati Tallinna sadama komandatuur, millest hiljem kujunes Sadamate Valitsus.

Merejõudude juhataja 1. veebruari 1919. a päevakäsuga reorganiseeriti Sadamate Valitsus. Lisaks olemasolevale Sadamate Valitsusele loodi kaks uut valitsust:

• Lootside, Tuletornide ja Meremärkide Valitsus ning
• Veeteede, Sadamate Süvendamise ja Parandamise Amet, mis tegutsesid kõik iseseisvalt.

1. märtsil 1920. a koondati moodustatud valitsused ja osakonnad Mereasjanduse Peavalitsuseks, mis allutati Kaubandus-Tööstusministeeriumile.

22. mail 1922. a viidi Mereasjanduse Peavalitsus Kaubandus-Tööstusministeeriumi alluvusest Teedeministeeriumi alluvusse.

1. juulil 1929. a korraldati Mereasjanduse Peavalitsus ümber ja nimetati Veeteede Valitsuseks, mille põhiliseks ülesandeks oli laevade liikumise korraldamine Eesti mere- ja sisevetes, uute sadamate projektide ja veeteede korralduskavade koostamine, Eesti kaubalaevastiku tehniline järelevalve ja riikliku kaubalaevastiku tegevuse juhtimine.

Seoses laevade kinnitamise ja registreerimise seaduse jõustumisega 22. oktoobril 1937. a hakkas Veeteede Valitsuse juures töötama Laevakinnistus-Inspektuur, mis moodustus senisest Tallinna Ringkonnakohtu juures asuvast Laevakinnistusjaoskonnast ja Veeteede Valitsuse laevade registreerimise alast.

Riigihoidja poolt 8. aprillil 1938. a dekreedina välja antud valitsemise korraldamise seaduse alusel nimetati Veeteede Valitsus ümber Veeteede Talituseks. Asutuse ülesanded jäid sealjuures endiseks. Veeteede Talitus eksisteeris kuni nõukogude valitsusasutuste loomiseni.

31. detsembri 1940. a aktiga anti Veeteede Talituse varad, kapital ja arhiiv üle Eesti Riiklikule Merelaevandusele Tallinna Mere Kaubasadama isikus. Tuletornid koos inventariga anti üle NSVL Sõja-Merelaevastiku Hüdrograafia Teenistusele.

Veeteede Ameti taasloomine

Otsus Veeteede Ameti moodustamise kohta võeti vastu 1. detsembril 1989. a tolleaegses Transpordikomitees. Samal päeval asus tööle ka esimene peadirektor.

16. jaanuaril 1990. a moodustati Eesti NSV Valitsuse määruse alusel Veeteede Amet.

29. aprillil 1990. a kinnitas valitsus Veeteede Ameti põhimääruse, millega anti Veeteede Ametile iseseisva juriidilise isiku staatus. Veeteede Amet määrati Eesti Vabariigi Teede- ja Sideministeeriumi alluvusse.

Veeteede Ameti esimene suurem ülesanne oli kaubandusliku meresõidu koodeksi ettevalmistamine, mis pärast mahukat tööd 9. detsembril 1991. a Riigikogus ka vastu võeti. Samas hakati looma Eesti laevaregistrit.

8. novembril 1991. a kinnitas Vabariigi Valitsus laevaregistri põhimääruse ning liputunnistuse nr 1 sai jäämurdja Suur Tõll.

1990. a alguses tekkis vajadus hakata meremehi varustama Eesti dokumentidega ning 6. novembril 1992. a anti välja 21 esimest Eesti meremehe teenistusraamatut.

Samm-sammult lisandusid Veeteede Ametile uued kohustused. 3. augustil 1993. a kirjutati alla Eesti ja Venemaa vahelisele kokkuleppele Eesti territooriumil paiknevate Venemaa sõjalaevastikule kuuluvate hüdrograafiavarade üleandmise kohta.

Sama aasta 1. oktoobrist võttis Eesti endale vastutuse tagada ohutu laevaliiklus oma vetes. Endale võetud kohustuste täitmiseks osteti 1993. a Veeteede Ametile jäämurdja Tarmo. Alustati ka Eesti merekaartide trükkimist, mille esimene seeria Pärnu laht ilmus trükist juba 27. juulil 1993. Veeteede Ameti taaseksisteerimise esimestel aastatel kuulusid organisatsiooni tegevusvaldkonda ka lootsimise ja rannavalvega seotud ülesanded. Viimane tähendas, et tegeleti nii merepääste kui ka merereostuse likvideerimisega. 1995. a läksid rannavalve ja 1996. a lootsimise kohustused üle teistele institutsioonidele, samuti jäälõhkumise kohustus 1996. aastal, mis alates 2000. a taas Veeteede Ameti kohustuste hulka kuulub.

Paralleelselt tööga Eestis hakkas Veeteede Amet looma rahvusvahelisi suhteid. 31. jaanuaril 1992. a astuti Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) liikmeks, kiiresti ühineti ka tähtsamate merendusalaste rahvusvaheliste konventsioonidega. Lisaks IMO-le ühineti 1994. a jaanuaris Rahvusvahelise Meremärgistuse ja Tuletornide Assotsiatsiooniga (IALA), 1997. a veebruaris Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooniga (IHO) ja 2001. a märtsis Rahvusvahelise Navigatsiooni Liiduga (PIANC). 01.07.2005. a on Eesti Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi (Paris MOU riiklik sadamakontroll) täisliige.

Veeteede Ameti struktuuriüksused

Administratsioon

Administratsioon koosneb järgmistest struktuuriüksustest:

• Raamatupidamise osakond, mille põhiülesandeks on Veeteede Ameti raamatupidamisarvestuse planeerimine, korraldamine ja arendamine nii, et oleks tagatud aktuaalse, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine, lähtudes kehtivast seadusandlusest ja raamatupidamise heast tavast.
• Ökonoomikaosakond, mille põhiülesandeks on eelarveprojektide koostamine, eraldatud riigieelarveliste ja muude vahendite ökonoomse kasutamise tagamine ja eelarvevahendite kasutamise analüüs.
• Personaliosakond, mille põhiülesandeks on ameti arengustrateegiast lähtuva personalipoliitika väljatöötamine ja elluviimise tagamine, ameti personalialaste toimingute teostamine.
• Juriidiline osakond, mille põhiülesandeks on Ameti juhtkonna ja struktuuriüksuste õigusalane nõustamine, ameti õigushuvide esindamise korraldamine.
• Haldusosakond, mille põhiülesandeks on ameti valduses oleva riigivara haldamise ja majandamise korraldamine, ametnike töövahendite ja inventariga varustamine ning riigihangete koordineerimine.
• Arendusosakond, mille põhiülesanneteks on ameti infokommunikatsioonitehnoloogiaga ( IKT ) seotud küsimuste lahendamine, kooskõlastamine ning vastavate arendusprojektide juhtimine.
• Välissuhete ja info osakond, mille põhiülesandeks on välissidemete organiseerimine ja pidamine, teabe vahetamine rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste riikide ametiasutustega ning avalikkuse informeerimine ameti tegevusest.
  • Sadamaregistri büroo
  • Arhiivitalitus

Meresõiduohutuse teenistus

Meresõiduohutuse teenistuse põhiülesanne on riikliku järelevalve teostamine õigusaktidest tulenevate ohutut meresõitu reguleerivate nõuete täitmise üle laevades, väikelaevades, ettevõtetes, asutustes ja sadamates. Meresõiduohutuse teenistus koosneb järgmistest struktuuriüksustest:

• Laevade järelevalve osakond
  • Sidetalitus
  • Ohtliku lasti talitus
• Väike- ja siseveelaevade osakond
• Sadamate järelevalve osakond
• Laevaregistri osakond
• Mereõnnetuste juurdluse ja meresõiduohutuse arenduse osakond
  • Meremeeste diplomeerimise ja registri büroo

Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus

Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse põhiülesandeks on Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel navigatsioonitingimusi iseloomustava informatsiooni hankimine ja töötlemine, selle alusel navigatsiooniteabe koostamine ja levitamine ning navigatsioonitingimuste loomine ohutu veeliikluse tagamiseks. Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus koosneb järgmistest struktuuriüksustest:

• Laevateede osakond (aadressil Valge 4, Tallinn)
• Hüdrograafiaosakond (aadressil Valge 4, Tallinn)
• Kartograafiaosakond (aadressil Valge 4, Tallinn)
  • Teatmeteoste talitus
• Navigatsioonimärgistuse osakond (aadressil Lume 9, Tallinn)
  • Põhja-Eesti navigatsioonimärgistuse talitus (aadressil Lume 9, Tallinn)
  • Läänemaa navigatsioonimärgistuse talitus (aadressil Uus-Sadama 2, Haapsalu)
  • Pärnu navigatsioonimärgistuse talitus (aadressil Merekalda 16, Pärnu)
  • Saaremaa navigatsioonimärgistuse talitus (aadressil Pärna 6, Kuressaare)
  • Tartu navigatsioonimärgistuse talitus (aadressil Väike-Turu 4, Tartu)
  • Hooldustalitus (kahe tootmisüksusega aadressidel Lume 9, Tallinn ja Rohuküla, Ridala vald, Läänemaa)
• Laevastiku osakond (aadressil Lume 9, Tallinn)

Laevaliikluse korraldamise osakond

Laevaliikluse korraldamise osakonna põhiülesandeks on laevaliikluse korraldamise süsteemi haldamine, ööpäevaringne laevaliikluse jälgimine, informatsiooni kogumine, analüüsimine ja edastamine.

• Talvise navigatsiooni talitus

Välisprogrammide osakond

Välisprogrammide osakonna põhiülesandeks on Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi, struktuurifondide ning teiste Euroopa Liidu vahendite raames sadamate ja veeteede valdkonnas rahastatavate projektidega seotud ülesannete täitmine.

Kvaliteedijuhtimissüsteem

Veeteede Amet hakkas oma juhtimissüsteemi täiustama ning kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutama aastal 2001 standardi ISO 9001:2000 alusel. Aastal 2009 mindi üle standardile ISO 9001:2008. Veeteede Ameti kvaliteedijuhtimissüsteemi on heaks kiitnud Lloyd's Register Quality Assurance Limited. 12. aprillil 2002 väljastas Lloyd's Register EMEA Eesti filiaal ametile vastava sertifikaadi. Seega oli Veeteede Amet esimene riigiasutus, kellele väljastati kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaat.

Uus ISO 9001:2008 standardi alusel sertifikaat väljastati meile 22. aprillil 2009 ja see kehtib kuni 30. aprillini 2011.

Sertifitseerimise vajadus tuleneb rahvusvahelisest konventsioonist "Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon 1978" koos muudatustega (STCW konventsioon).

Veeteede Ametis on sertifitseeritud järgmised valdkonnad:

• meremeeste väljaõppe ja täiendusõppe üle järelevalve teostamine;
• meremeeste diplomeerimise alane tegevus;
• sadamate järelevalve.

Veeteede Ameti teiste tegevusalade puhul (laevade järelevalve, ettevõtjate järelevalve, hüdrograafia ja navigatsiooniteabe tagamine, veeteede märgistamine jne) rakendatakse samuti kvaliteedijuhtimissüsteemi põhimõtteid, st kirjeldatakse protseduure, viiakse regulaarselt läbi siseauditeid ja juhtkonnapoolseid ülevaatusi jne, kuid neid valdkondi sertifitseerimisele ei esitata.

Veeteede Amet on oma kvaliteedipoliitika sõnastanud järgmiselt:

• tagame riikliku järelevalve teostamise merenduses ning vajadusel riikliku sunni kohaldamise seadusega ettenähtud alusel ja ulatuses;
• tagame tingimuste loomise ohutuks ja turvaliseks laevaliikluseks Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemerel ning laevatatavatel siseveekogudel;
• tagame oma tegevuse läbipaistvuse ja usaldusväärsuse juhtimissüsteemi pideva parendamise kaudu;
• tegutseme kliendikeskselt, mõistes ja täites klientide vajadusi ning püüdes ületada nende ootusi.

Veeteede Ameti kvaliteedipoliitika juhtlauseks on: Ohutum meresõit.

Veeteede Ameti laevastik

• Laevakontrolli kaater EVA-019
• Jäämurdja TARMO
• Hüdrograafialaev EVA-300
• Hüdrograafialaev EVA-320
• Hüdrograafialaev EVA-325
• Hüdrograafiakaater AMA-080
• Poilaev EVA-301
• Poilaev EVA-302
• Poilaev EVA-308
• Poilaev EVA-317
• Poilaev EVA-318
• Mitmeotstarbeline laev EVA-316
• SEKTORI

Endised laevad

• Poilaev EVA-309
• Poilaev EVA-319
• Poilaev EVA-321
• Rannavalvekaater EVA-009 (PVK-018)

Välislingid

Allikad: Veeteede Ameti koduleht, põhimäärus ja struktuuriüksuste põhimäärused.