Erinevus lehekülje "Hoovusõiend" redaktsioonide vahel
| (ei näidata 3 kasutaja 4 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | ''' | + | '''Hoovusõiend''' on [[hoovus]]e mõjul tekkiv nurk (tähistus: β) [[kaardikurss|kaardikursi]] ja tõelise (/tegeliku) [[kurss|kursi]] vahel. |
| + | Ligikaudne hoovusõiend määratakse kaardil, arvestades laeva kiirust veepinna suhtes, tõelist kurssi, hoovuse kiirust ja suunda. Hoovusõiendit (kas koos tuulemõjuga ühisõiendiga või tuulemõju puudumisel üksi) täpsustatakse jooksvalt, arvestades laeva asukoha muutumist kaardikursijoone suhtes. Teavet hoovuse kiiruse ja suuna kohta saab [[lootsiraamat]]utest, hoovuste kaardilt või muudest käsiraamatutest. Eriti keeruline on hoovusõiendit määrata [[looded|loodetest]] põhjustatud hoovuste korral, kus hoovuse kiirus võib kõikuda mitu miili ning suund ühe tõusu-mõõna kestel (keskmiselt 12,8 tunni jooksul) kuni 360°. Nüüdisajal arvestab kõiki laeva kursist kõrvalekaldumise mõjusid tervikuna GPS-iga ühendatud [[automaatrool]]. | ||
| − | + | Hoovusõiendi β leidmine: | |
| + | *1. Arvestuse algkohast kantakse kaardile jõujoontena hoovuse suund KH ja hoovuse kiirus VH; | ||
| + | *2. Saadud punktist kantakse sirkliga tõelise kursi TK joonega lõikumiseni laeva kiirus VL. Uus jõujoon on laeva õiendatud kursiks (siin: kompassikursiks KK). | ||
| + | *Hoovusõiend β on tõelise kursi ja ainult hoovuse mõju arvestava kompassikursi vaheline nurk. | ||
| + | {{mereleksikon}} | ||
| − | + | [[Kategooria:Laevajuhtimine]] | |
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
Viimane redaktsioon: 25. veebruar 2015, kell 15:10
Hoovusõiend on hoovuse mõjul tekkiv nurk (tähistus: β) kaardikursi ja tõelise (/tegeliku) kursi vahel.
Ligikaudne hoovusõiend määratakse kaardil, arvestades laeva kiirust veepinna suhtes, tõelist kurssi, hoovuse kiirust ja suunda. Hoovusõiendit (kas koos tuulemõjuga ühisõiendiga või tuulemõju puudumisel üksi) täpsustatakse jooksvalt, arvestades laeva asukoha muutumist kaardikursijoone suhtes. Teavet hoovuse kiiruse ja suuna kohta saab lootsiraamatutest, hoovuste kaardilt või muudest käsiraamatutest. Eriti keeruline on hoovusõiendit määrata loodetest põhjustatud hoovuste korral, kus hoovuse kiirus võib kõikuda mitu miili ning suund ühe tõusu-mõõna kestel (keskmiselt 12,8 tunni jooksul) kuni 360°. Nüüdisajal arvestab kõiki laeva kursist kõrvalekaldumise mõjusid tervikuna GPS-iga ühendatud automaatrool.
Hoovusõiendi β leidmine:
- 1. Arvestuse algkohast kantakse kaardile jõujoontena hoovuse suund KH ja hoovuse kiirus VH;
- 2. Saadud punktist kantakse sirkliga tõelise kursi TK joonega lõikumiseni laeva kiirus VL. Uus jõujoon on laeva õiendatud kursiks (siin: kompassikursiks KK).
- Hoovusõiend β on tõelise kursi ja ainult hoovuse mõju arvestava kompassikursi vaheline nurk.
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
