Erinevus lehekülje "Dedvudseade" redaktsioonide vahel
(New page: '''dedvudseade''' - sõuvõlli laevakerest veetiheda väljaviigu seade. Kui laeval on mitu sõuvõlli, on tal ka samapalju dedvudseadmeid nii ahtris kui ka vööris. Harilikult paikneb ded...) |
P |
||
| (ei näidata 4 kasutaja 9 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | ''' | + | '''Dedvudseade''' on [[sõuvõll]]i [[laevakere]]st veetiheda väljaviigu seade. Kui [[laev]]al on mitu sõuvõlli, on tal ka samapalju dedvudseadmeid nii [[ahter|ahtris]] kui ka [[vöör]]is. |
| + | |||
| + | Harilikult paikneb dedvudseade allveeosas [[ahterpiik|ahterpiigi]] vaheseina ja [[ahtertääv]]i vahel jäigalt kinnitatuna. Dedvudseade koosneb [[täävtoru]]st, [[karptihend]]eist, jahutus- ja määrdesüsteemist ning võlli asendi jälgimisseadisest. [[parras|Pardas]] paikneva dedvudseadme (näiteks kahe sõuvõlliga laeval) korral rakendatakse [[mortiir]]i. | ||
| + | |||
| + | Täävtorru pressitud liugelaagrite (sõuvõlli kandelaagrite) määrimise ja jahutuse alusel eristatakse avatud ja suletud süsteemiga dedvudseadmeid. | ||
| + | |||
| + | Avatud süsteemi korral kasutatakse nn mittemetall-laagreid, kus laagripuksi sisepinda katab hõõrdekindel [[bakkaut]], tekstoliit, puitkiudplast, plast, kumm vms. Et merevesi laagreid määrib, on [[kaneptopend]]iga karptihend üksnes täävtoru siseosas. Merevee roostetamistoime vastu kaitseb dedvudseadet roostevastane värv, epovaik vms. | ||
| + | |||
| + | Suletud süsteemiga dedvudseadme nn metall-laagrite sisepinnakatteks on hõõrdekindel [[babiit]] ning määrdeainena kasutatakse õlisid, mis segunedes mereveega ei kaota määrdeomadusi. Täävtoru mõlemas otsas on karptihendid, mis ei lase õli merevette ega laevakere sisemusse. Kasutatavaimad on Simplex- ja Cederwall-tihendid. Esimese põhiosad on õlikindlad kaelustihendid. Cederwall-tihend koosneb kahest teineteise vastu surutud lihvpinnaga pronkskettast. Üks neist pöörleb võlliga, teine on jäigalt kinnitatud täävtoru külge. Vaatamata keerukusele ja suhtelisele kallidusele, eelistatakse laevaehituses suletud süsteemiga dedvudseadmeid, sest samade mõõtmete juures taluvad metall-laagrid suuremat erikoormust ning on pikaealisemad kui mittemetall-laagrid. | ||
Autor: Enn Oja | Autor: Enn Oja | ||
| − | + | {{mereleksikon}} | |
| − | [[ | + | [[Kategooria:Laevade ehitus]] |
Viimane redaktsioon: 5. mai 2015, kell 23:10
Dedvudseade on sõuvõlli laevakerest veetiheda väljaviigu seade. Kui laeval on mitu sõuvõlli, on tal ka samapalju dedvudseadmeid nii ahtris kui ka vööris.
Harilikult paikneb dedvudseade allveeosas ahterpiigi vaheseina ja ahtertäävi vahel jäigalt kinnitatuna. Dedvudseade koosneb täävtorust, karptihendeist, jahutus- ja määrdesüsteemist ning võlli asendi jälgimisseadisest. Pardas paikneva dedvudseadme (näiteks kahe sõuvõlliga laeval) korral rakendatakse mortiiri.
Täävtorru pressitud liugelaagrite (sõuvõlli kandelaagrite) määrimise ja jahutuse alusel eristatakse avatud ja suletud süsteemiga dedvudseadmeid.
Avatud süsteemi korral kasutatakse nn mittemetall-laagreid, kus laagripuksi sisepinda katab hõõrdekindel bakkaut, tekstoliit, puitkiudplast, plast, kumm vms. Et merevesi laagreid määrib, on kaneptopendiga karptihend üksnes täävtoru siseosas. Merevee roostetamistoime vastu kaitseb dedvudseadet roostevastane värv, epovaik vms.
Suletud süsteemiga dedvudseadme nn metall-laagrite sisepinnakatteks on hõõrdekindel babiit ning määrdeainena kasutatakse õlisid, mis segunedes mereveega ei kaota määrdeomadusi. Täävtoru mõlemas otsas on karptihendid, mis ei lase õli merevette ega laevakere sisemusse. Kasutatavaimad on Simplex- ja Cederwall-tihendid. Esimese põhiosad on õlikindlad kaelustihendid. Cederwall-tihend koosneb kahest teineteise vastu surutud lihvpinnaga pronkskettast. Üks neist pöörleb võlliga, teine on jäigalt kinnitatud täävtoru külge. Vaatamata keerukusele ja suhtelisele kallidusele, eelistatakse laevaehituses suletud süsteemiga dedvudseadmeid, sest samade mõõtmete juures taluvad metall-laagrid suuremat erikoormust ning on pikaealisemad kui mittemetall-laagrid.
Autor: Enn Oja
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
