Erinevus lehekülje "Kiil" redaktsioonide vahel
(New page: '''Kiil''' (holl ''kiel''), '''1.''' laeva pikitasandis paiknev laevapõhja põhitala. Puit- ja komposiitlaeva kiil on laevapõhjast välja ulatuv pikk pruss, mille esiots on ühendatud [[...) |
P (3 redaktsiooni) |
||
| (ei näidata 2 kasutaja 2 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Kiil''' ( | + | '''Kiil''' (hollandi keeles ''kiel'') on: |
| + | #[[laev]]a [[pikitasand]]is paiknev laevapõhja põhitala. Puit- ja komposiitlaeva kiil on laevapõhjast välja ulatuv pikk pruss, mille esiots on ühendatud [[vöörtääv]]i ja tagaots [[ahtertääv]]iga. Kiilu peale kinnitatakse [[kaar]]ed, külgedele põhjaplangutus ning alla [[looskiil]]. Suurel puitlaeval koosneb kiil kahest või kolmest kiiluluku (kiilupleisi) abil otsakuti ühendatud prussist. Metall-laeva kiil koosneb metallplaatidest rõht- ja püstkiilust, topeltpõhjaga laevadel ka keskmisest, teise põhja lehest. Väikestel metall-laevadel võib olla plaadistusest allapoole ulatuv latt- või karpkiil, mis kaitseb laeva keret vastu põhja puutumisel. Õõtsumise vähendamiseks on paljudel laevadel [[kimmikiil]]ud. | ||
| + | #ka '''emapuu''' või '''ema''' või '''põhjapuu''' on [[paat|paadi]] põhjapikitugi, millele kinnitub paadi sõrestik. Kiil tehti Eesti põhjarannikul kuusest, Lääne-Eestis rohkem tammest, ka männist. Umbes 15 cm läbimõõduga kandiliseks tahutud kiilule anti läbilõikes T-kuju. Rõhtsalt kahele poole ulatuvad 2,5—4 cm laiused ülaääred (põhjasuled, ema ääred) on esimeste põhjalaudade kinnitamiseks. Kiilu alla löödi puuliist (tald, trae) kaitseks kulumise vastu. | ||
| − | + | ==Vaata ka== | |
| + | *jahikiil | ||
| + | |||
| + | {{Mereleksikon}} | ||
| + | |||
| + | [[Kategooria:Laevade ehitus]] | ||
Viimane redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 16:37
Kiil (hollandi keeles kiel) on:
- laeva pikitasandis paiknev laevapõhja põhitala. Puit- ja komposiitlaeva kiil on laevapõhjast välja ulatuv pikk pruss, mille esiots on ühendatud vöörtäävi ja tagaots ahtertääviga. Kiilu peale kinnitatakse kaared, külgedele põhjaplangutus ning alla looskiil. Suurel puitlaeval koosneb kiil kahest või kolmest kiiluluku (kiilupleisi) abil otsakuti ühendatud prussist. Metall-laeva kiil koosneb metallplaatidest rõht- ja püstkiilust, topeltpõhjaga laevadel ka keskmisest, teise põhja lehest. Väikestel metall-laevadel võib olla plaadistusest allapoole ulatuv latt- või karpkiil, mis kaitseb laeva keret vastu põhja puutumisel. Õõtsumise vähendamiseks on paljudel laevadel kimmikiilud.
- ka emapuu või ema või põhjapuu on paadi põhjapikitugi, millele kinnitub paadi sõrestik. Kiil tehti Eesti põhjarannikul kuusest, Lääne-Eestis rohkem tammest, ka männist. Umbes 15 cm läbimõõduga kandiliseks tahutud kiilule anti läbilõikes T-kuju. Rõhtsalt kahele poole ulatuvad 2,5—4 cm laiused ülaääred (põhjasuled, ema ääred) on esimeste põhjalaudade kinnitamiseks. Kiilu alla löödi puuliist (tald, trae) kaitseks kulumise vastu.
Vaata ka
- jahikiil
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
