Erinevus lehekülje "LEMBIT (allveelaev)" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
 
(ei näidata 4 kasutaja 22 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
−
Artikli põhi on võetud [http://et.wikipedia.org/wiki/Lembit_%28allveelaev%29 Vikipeediast]. Harjutamiseks. Tänud Vikipeedia autoritele artikli tegemise eest!
+
{{pooleli}}Artikli põhi on võetud [http://et.wikipedia.org/wiki/Lembit_%28allveelaev%29 Vikipeediast]. Harjutamiseks. Tänud Vikipeedia autoritele artikli tegemise eest!
  
−
{{pooleli}}
 
 
{| class="toccolours" style="float:right; margin:0 0 0.5em 1em;" width="300"
 
{| class="toccolours" style="float:right; margin:0 0 0.5em 1em;" width="300"
−
|colspan="2" style="background: #efefef; text-align:center;"|[[Pilt:Lembit vees.jpg|290px|Allveelaev LEMBIT]]
+
|colspan="2" style="background: #efefef; text-align:center;"|
 
'''LEMBIT'''
 
'''LEMBIT'''
 
|- style="vertical-align:top;"
 
|- style="vertical-align:top;"
57. rida: 56. rida:
 
|- style="vertical-align:top;"
 
|- style="vertical-align:top;"
 
|}
 
|}
−
[[Pilt:Lembit (allveelaev).jpg|thumb|250px|Allveelaev LEMBIT]]
+
 
−
[[Pilt:Allveelaev Lembit 2006-1.jpg|thumb|250px|LEMBITU komandosild]]
 
 
[[Pilt:Lembit.jpg|thumb|250px|LEMBITU torpeedotorud]]
 
[[Pilt:Lembit.jpg|thumb|250px|LEMBITU torpeedotorud]]
 
'''LEMBIT''' (vette lastud 7. juulil 1936) on üks kahest [[allveelaev]]ast  mille Eesti Vabariik tellis enne Teist maailmasõda Inglismaalt. Teine allveelaev [[KALEV (allveelaev)|KALEV]] lasti sõja algul põhja, kuid LEMBIT on tänapäevani säilinud. Laev on kasutusel olnud nii NSVL Allveelaevastiku õppelaevana kui ka muuseumieksponaadina.
 
'''LEMBIT''' (vette lastud 7. juulil 1936) on üks kahest [[allveelaev]]ast  mille Eesti Vabariik tellis enne Teist maailmasõda Inglismaalt. Teine allveelaev [[KALEV (allveelaev)|KALEV]] lasti sõja algul põhja, kuid LEMBIT on tänapäevani säilinud. Laev on kasutusel olnud nii NSVL Allveelaevastiku õppelaevana kui ka muuseumieksponaadina.
  
 
==Ajalugu==
 
==Ajalugu==
 +
===Inglismaal===
 +
Allveelaev-miiniveeskja LEMBIT on üks kahest Eesti Vabariigi tellitud ja Suurbritannias aastail 1936-1937 valminud allveelaevast. Levinud on arvamus, et meie allveelaevad ehitati täiesti Inglise malli järgi. Tõepoolest kasutati palju samasuguseid detaile ja sõlmi, nagu olid ka Inglise laevadel, kuid Eesti allveelaevad on siiski unikaalsed, ehitatud individuaalprojekti järgi. Tänapäevases allveelaevade kohta käivas kirjanduses nimetatakse neid "Kalev Class". Allveelaevade ehitamiseks sõlmitud leping nägi ette tellija poolt järelevalvekomisjoni loomise ja selle saatmise laevade ehitusele. Leping kirjutati alla Kaitseministeeriumi poolt 12. detsembril 1934 ja kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt 18. detsembril 1934.
  
−
Allveelaev-miiniveeskja LEMBIT on üks kahest Eesti Vabariigi tellitud ja Suurbritannias aastail 1936/1937 valminud allveelaevast. Tänaseni on levinud arvamus, et meie allveelaevad ehitati täiesti Inglise malli järgi. See on vaid osaliselt tõde. Tõepoolest kasutati palju detaile ja sõlmi, millised olid ka Inglise laevadel, kuid Eesti allveelaevad on siiski unikaalsed, ehitatud individuaalprojekti järgi. Tänapäevases allveelaevade kohta käivas kirjanduses nimetatakse neid "Kalev Class". Allveelaevade ehitamiseks sõlmitud leping nägi ette Tellija poolt Järelvalvekomisjoni loomise ja selle saatmise laevade ehitusele. Leping kirjutati alla Kaitseministeeriumi poolt 12. detsembril 1934 ja kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt 18. detsembril 1934.  
+
Esimene allveelaev pidi olema üle antud hiljemalt 18. märtsil ja teine 18. mail 1937. Esimene konkreetne ettevõtmine Eesti poolelt oli järelevalvekomisjoni läkitamine Inglismaale. See jõudis kohale 17. jaanuaril 1935 ja kogu komisjonile korraldati lühiajaline erialakursus. Oluliseks tähiseks allveelaevade ehitamisel oli kiiluplaatide paigaldamine 19. juunil 1935.  Seda tehti samal päeval mõlemale laevale, nr 705 ja nr 706-le. Laevade nimepanek oli rohkem kui aasta hiljem. Nr 705 sai nimeks KALEV ja nr 706 LEMBIT.  
  
−
Esimene allveelaev pidi olema üle antud hiljemalt 18. märtsil ja teine 18. mail 1937. Esimene konkreetne ettevõtmine Eesti poolelt oli järelvalvekomisjoni läkitamine Inglismaale. See jõudis kohale 17. jaanuaril 1935 ja kogu komisjonile korraldati lühiajaline erialakursus. Oluliseks tähiseks allveelaevade ehitamisel oli kiiluplaatide paigaldamine 19. juunil 1935. Seda tehti samal päeval mõlemale laevale, nr 705 ja nr 706-le. Nendele numbritele pandi nimed rohkem kui aasta hiljem. Nr 705 sai omale nimeks Kalev ja nr 706 Lembit.  
+
1. novembriks 1935 oli [[laevakere]]dest valmis 47% (nr 705) ja 45% (nr 706). Diiselmootoritest oli valmis vastavalt 37% ja 17%. Kerede jaoks vajalik teras oli kohal ja suuremalt jaolt komisjoni poolt katsetatud–kontrollitud. Peaelektrimootoreid ei olnud kummalgi laeval, kuid kogu tarvilik materjal kohal ja pooltooted ootamas allhanke-tehastest. Osaliselt olid valmis abimehhanismid, vastavalt 10% ja 7%. Akupatareide kallal olid tööd veel alustamata. Allveelaevad LEMBIT ja KALEV lasti vette 7. juulil 1936 [[Vickers-Armstrong Ltd]] Laevatehases Barrow-in-Furnessis. LEMBITU ristis saadik August Schmidti (Torma) abikaasa Alice Torma, lausudes: ''Annan sulle nimeks "LEMBIT". Õnnelik ja edurikas olgu sinu tegevus. Õnnistagu Jumal kõiki, kes sinul teenivad.''
  
−
1. novembriks 1935 oli laevade korpusest valmis 47% nr 705 juures ja 45% nr 706 juures. Diiselmootoritest oli valmis vastavalt 37% ja 17%. Kerede jaoks vajalik teras oli kohal ja suuremalt jaolt komisjoni poolt katsetatud – kontrollitud. Peaelektrimootoreid ei olnud valmis kommalgi laeval, kuid kogu tarvilik materjal kohal ja pooltooted ootamas allhanke-tehastest. Osaliselt olid valmis abimehhanismid, vastavalt 10% ja 7%. Akupatareide kallal olid tööd veel alustamata. Allveelaevad Lembit ja Kalev lasti vette 7. juulil 1936 [[Vickers-Armstrong Ltd]] Laevatehases [[Barrow-in-Furnessis]]. Lembitu ristis saadik [[August Torma|August Schmidti]] abikaasa [[Alice Torma|Alice]], lausudes: ''Annan sulle nimeks "Lembit". Õnnelik ja edurikas olgu sinu tegevus. Õnnistagu Jumal kõiki, kes sinul teenivad.''
+
===Meeskond===
 +
19. detsembril 1935 saatis järelvalvekomisjon [[Merejõudude Staap|Merejõudude Staabi]] ülemale kirja, milles tehti ettepanekud allveelaevade [[meeskond]]ade koosseisu kohta. Komisjoni ettepanekud nii ametinimetuste kui ka ametikohtade arvu kohta leidsid hiljem, koosseisude kehtestamisel 1. septembrist 1936, täiel määral arvestamist. Ettepanekule kaasnes üksikasjalik seletuskiri põhjendustega Merejõudude Staabi esialgse kava muutmiseks. Kokkuvõtlikult võiks põhjenduse refereerida nii, et kõige tähtsam on ette näha igale meeskonna liikmele mitme (vähemalt kolme) eriala valdamine. Ametikohale tuli leida mees keerulisema (spetsiifilisema) eriala järgi. Näiteks on hõlpsam õpetada [[raadiotelegrafist]]ile [[signalist]]i eriala kui vastupidi. Piiratud meeskonna juures (allveelaev ei mahuta ju kuigi palju) on võimatu lülitada koosseisu 9 roolurit. Aga just niipalju oli neid allveesõidul kolmeks vahiks vaja. Oluliseks peeti, et enamikul erialadel ([[motorist]]id, [[torpedist]]id, elektrikud, raadiotelegrafistid) oleksid esindatud kõik auastmed I järgu madrustest instruktorini. See annaks meestele perspektiivi jõuda teenistusredelil edasi. 1936. aastal kinnitatud koosseisud pidasid vastu 1. aprillini 1940. Siis kehtestati terves mereväes uued koosseisud, kuid allveelaevade jaoks tehtud muudatused olid väga väikesed. Järelikult oli esimene koosseis piisavalt põhjendatud.
  
−
19. detsembril 1935 saatis Järelvalvekomisjon Merejõudude Staabi ülemale kirja, kus tehti ettepanekud allveelaevade meeskondade koosseisu kohta. Komisjoni ettepanekud nii ametinimetuste kui ametikohtade arvu kohta leidsid hiljem, koosseisude kehtestamisel 1. septembrist 1936, täiel määral arvestamist. Ettepanekule kaasnes üksikasjalik seletuskiri põhjendustega Merejõudude Staabi esialgse kava muutmiseks. Kokkuvõtlikult võiks põhjenduse refereerida nii, et kõige tähtsam on ette näha igale meeskonna liikmele mitme (vähemalt kolme) eriala valdamine. Ametikohale tuli leida mees keerulisema (spetsiifilisema) eriala järgi. Näiteks on hõlpsam õpetada raadiotelegrafistile signalisti eriala kui vastupidi. Piiratud meeskonna juures (allveelaev ei mahuta ju kuigi palju) on võimatu lülitada koosseisu 9 roolurit. Aga just niipalju neid allveesõidul kolmeks vahiks vaja. Oluliseks peeti, et enamikel erialadel (motoristid, torpedistid, elektrikud, raadiotelegrafistid) oleksid esindatud kõik auastmed I järgu madrustest instruktorini. See annaks meestele perspektiivi jõuda teenistusredelil edasi. 1936.a kinnitatud koosseisud pidasid vastu 1. aprillini 1940. Siis kehtestati terves mereväes uued koosseisud, kuid allveelaevade jaoks tehtud muudatused olid väga väikesed. Järelikult oli esimene koosseis piisavalt põhjendatud.
+
===Eesti Mereväes===
 +
Maist 1937 kuni 6. augustini 1940 olid allveelaevad [[Eesti Merevägi|Eesti Mereväe]] teenistuses.
  
−
Maist 1937 kuni 6. augustini 1940 olid allveelaevad Eesti Mereväe teenistuses. II maailmasõjas osalesid Lembit ja Kalev Nõukogude Liidu [[Baltimere Laevastik]]u koosseisus. Allveelaev Kalev hukkus 1941. aasta oktoobris [[Soome laht|Soome lahes]]. 1945–1956 teenis Lembit nimetähise U-1 ja S-85 all Baltimere Laevastikus; alates 1957 nimetähise STŽ-24 ja UTS-29 all Gorkis (praegune [[Nižni Novgorod]]) eksperimentaal- ja õppe-treeninglaevana. 1979 toodi Lembit [[Tallinn]]a üleandmiseks Baltimere Laevastiku muusumile.
+
===Nõukogude Liidu laevastikus===
 +
II maailmasõjas osalesid LEMBIT ja KALEV Nõukogude Liidu [[Balti Laevastik]]u koosseisus. Allveelaev KALEV hukkus 1941. aasta oktoobris [[Soome laht|Soome lahes]]. Aastail 1945–1956 teenis LEMBIT nimetähise U-1 ja S-85 all Balti Laevastikus; alates 1957. aastast nimetähise STŽ-24 ja UTS-29 all Gorkis (Nižni Novgorodis) eksperimentaal- ja õppe-treeninglaevana. 1979. aastal toodi LEMBIT Tallinna üleandmiseks Balti Laevastiku muuseumile.
  
−
1992. aasta aprillis võeti allveelaev Eesti Vabariigi valitsuse korraldusel üle Eesti Meremuuseumile.
+
===Eesti Meremuuseumis===
−
* 1. augustil 1994 kanti Lembit [[Eesti Merevägi|Eesti Mereväe]] laevade nimekirja laevana nr 1.
+
1992. aasta aprillis võeti allveelaev Eesti Vabariigi valitsuse korraldusel üle [[Eesti Meremuuseum]]ile.
−
* 16. mail 2011 langetati Lembitul Eesti Mereväe lipp.
+
*1. augustil 1994 kanti LEMBIT [[Eesti Merevägi|Eesti Mereväe]] laevade nimekirja laevana nr 1.
 +
*16. mail 2011 langetati LEMBITUL Eesti Mereväe lipp.
 +
*21. mail 2011 tõsteti LEMBIT Lennusadamas kaldale.
 +
*11. juulil 2011 paigutati LEMBIT Lennusadama angaaridesse.
  
 
*Laevalt on demonteeritud mitmeid olulisi seadmeid:
 
*Laevalt on demonteeritud mitmeid olulisi seadmeid:
−
**Vasaku parda diiselmootor, mis eemaldati [[Gorki]]s, kui Lembitut kasutati õppelaevana.
+
**Vasaku parda diiselmootor, mis eemaldati Gorkis, kui LEMBITUT kasutati õppelaevana.
−
**[[Carl Zeiss (ettevõte)|Carl Zeissi]] originaal[[periskoop]], mis asendati hiljem nõukogude variandiga.
+
**Carl Zeissi originaal[[periskoop]], mis asendati hiljem nõukogude variandiga.
−
**Eemaldatud on ka Lembitu luureperiskoop, mida kasutati enne pinnale tõusmist, et näha, kas läheduses on vastaste õhujõude.  
+
**Eemaldatud on ka LEMBITU luureperiskoop, mida kasutati enne pinnale tõusmist, et näha, kas läheduses on vastaste õhujõude.  
−
**Kadunud on ka hulgaliselt [[messing]]ist kraane.
+
**Kadunud on ka hulk messingist kraane.
  
−
*Lembit oli vanim allveelaev maailmas, mida hoiti vees ligi 75 aastat, samuti on see ainus oma seeriast säilinud allveelaev.
+
*LEMBIT oli vanim allveelaev maailmas, mida hoiti vees ligi 75 aastat, samuti on see ainus oma seeriast säilinud allveelaev.
−
*Lembit seisab Tallinnas [[Lennusadam]]as üsna originaalilähedases seisukorras ja on avatud külastajatele. Laev kuulub [[Eesti Meremuuseum]]ile.
+
*LEMBIT seisab Tallinnas [[Lennusadam]]as üsna originaalilähedases seisukorras. Laev kuulub [[Eesti Meremuuseum]]ile.
  
 
==Lahinguretked==
 
==Lahinguretked==
−
10.08.1941 - 21.08.1941
+
10. august 1941 - 21. august 1941
  
−
19.10.1941 - 26.10.1941
+
19. oktoober 1941 - 26. oktoober 1941
  
−
05.11.1941 - 05.11.1941
+
5. november 1941
  
−
21.08.1942 - 19.09.1942
+
21. august 1942 - 19. september 1942
  
−
01.10.1944 - 18.10.1944
+
1. oktoober 1944 - 18. oktoober 1944
  
−
24.11.1944 - 15.12.1944
+
24. november 1944 - 15. detsember 1944
  
−
23.03.1945 - 14.04.1945
+
23. märts 1945 - 14. aprill 1945
  
 
==Võidud==
 
==Võidud==
−
14.09.1942 12:07 vigastatud Saksa "Finnland" 5281 brt.
+
14. septembril 1942 kell 12:07 vigastas Saksa FINNLANDi (5281 brt)
  
−
13.10.1944 02:26 uputatud Taani "Hilma Lau" 2414 brt.
+
13. oktoobril 1944 kell 2:26 uputas Taani HILMA LAU (2414 brt)
  
 
==Relvastus==
 
==Relvastus==
  
−
*4 torpeedotoru vööris (8 torpeedoga)
+
*4 torpeedotoru vööris (8 [[torpeedo]]ga)
 
*10 vertikaalset miinitoru (20 miiniga)
 
*10 vertikaalset miinitoru (20 miiniga)
 
*automaatkahur Bofors L/43  (kaliibriga 40 mm)
 
*automaatkahur Bofors L/43  (kaliibriga 40 mm)
115. rida: 121. rida:
  
 
===Torpeedod===
 
===Torpeedod===
 +
Allveelaeva LEMBIT [[torpeedoaparaat|torpeedoaparaadi]] pikkus on 7115 mm. Algsed 7-meetrised torpeedod, mis olid ostetud Inglismaalt, läksid Teise maailmasõja alguses „kaduma”. Seejärel sobitati mõlemad allveelaevad, LEMBIT ja KALEV, N. Liidu torpeedodega 53–27 (modifikatsioon I ja II – 6,98 m), mille konstruktor Richard Korwin-Kossakowsky ehitas ümber Itaaliast pärit torpeedo 53F alusel, mis saigi prototüübiks torpeedole 5338, mille detailid on ka eksponeeritud [[Lennusadam]]as. Andekas konstruktor aga vangistati ning lasti 1937. aastal NKVD poolt maha.
  
−
Allveelaeva Lembit torpeedoaparaadi pikkus on 7115 mm. Algsed 7 meetrised torpeedod, mis olid ostetud Inglismaalt läksid Teise maailmasõja alguses „kaduma”. Seejärel sobitati mõlemad allveelaevad (Lembit ja Kalev) N. Liidu torpeedodele 53–27 (modifikatsioon I ja II – 6,98 m), mille konstruktor [[Richard Korwin-Kossakowsky]] ehitas ümber Itaaliast pärit torpeedo 53F alusel, mis saigi prototüübiks torpeedole 5338, mille detailid on ka eksponeeritud [[Lennusadam]]a [[meremuuseum]]is. Andekas konstruktor aga vangistati ning lasti 1937. aastal NKVD poolt maha.
+
===Eesti allveelaevadel KALEV ja LEMBIT kasutatud miinid===
−
 
 
−
===Eesti allveelaevadel Kalev ja Lembitu kasutatud miinid===
 
  
 
'''1937–1941'''
 
'''1937–1941'''
125. rida: 130. rida:
 
:Lõhkelaeng: 150 kg
 
:Lõhkelaeng: 150 kg
 
:Miinide tagavara: 209 tk. Tallinnas neist 149 tk. Kaotatud Liepajas ja Tallinnas
 
:Miinide tagavara: 209 tk. Tallinnas neist 149 tk. Kaotatud Liepajas ja Tallinnas
−
:Veeskatud miine: 1941: Lembitul - 40 ja Kalevil – 20
+
:Veesatud miine: 1941: Lembitul - 40 ja Kalevil – 20
  
 
'''1942–1943'''
 
'''1942–1943'''
−
:Planeeriti kasutada: CCCP – ЭП
+
:Plaaniti kasutada: CCCP – ЭП
 
:Diameeter: 980 mm
 
:Diameeter: 980 mm
 
:Lõhkelaeng: 300 kg
 
:Lõhkelaeng: 300 kg
 
:Miinide tagavara: Läänemerel nende miinide varu ei olnud.
 
:Miinide tagavara: Läänemerel nende miinide varu ei olnud.
−
:Veeskatud miine: 0
+
:Veesatud miine: 0
  
 
'''1944–1955'''
 
'''1944–1955'''
139. rida: 144. rida:
 
:Diameeter: 890 mm
 
:Diameeter: 890 mm
 
:Miinide tagavara: 100 tk saadetud Inglismaalt.
 
:Miinide tagavara: 100 tk saadetud Inglismaalt.
−
:Veeskatud miine: 1944-1945: Lembitul - 60
+
:Veesatud miine: 1944-1945: Lembitul - 60
  
 
== Autasud ==
 
== Autasud ==
  
−
* [[Punalipu orden]] (1945)
+
* Punalipu orden (1945)
  
 
== Galerii ==
 
== Galerii ==
156. rida: 161. rida:
 
==Vaata ka==
 
==Vaata ka==
 
* [[Allveelaevastiku Sihtkapital]]
 
* [[Allveelaevastiku Sihtkapital]]
−
* [[Kalev (allveelaev)|KALEV]]
+
* [[KALEV (allveelaev)|KALEV]]
  
 
== Välislingid ==
 
== Välislingid ==
 
{{commons|Category:Submarine Lembit|Allveelaev Lembit}}
 
{{commons|Category:Submarine Lembit|Allveelaev Lembit}}
−
* [http://www.meremuuseum.ee./index.php?op=body&id=29 Allveelaev Lembit Meremuuseumi kodulehel]
+
* [http://www.meremuuseum.ee./index.php?op=body&id=29 Allveelaev LEMBIT Eesti Meremuuseumi kodulehel]
−
* [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/07/25/olnust.htm#esimene 60 aastat Eesti allveelaevade «Kalev» ja «Lembit» vette laskmisest]
+
* [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/07/25/olnust.htm#esimene 60 aastat Eesti allveelaevade «Kalev» ja «Lembit» vette laskmisest. Postimees, 25. juuli 1996]
 
* [http://web.zone.ee/allveelaev_lembit/ Fotod]
 
* [http://web.zone.ee/allveelaev_lembit/ Fotod]
 
* [http://www.online.ee/~peeprada/lembit/lembit.html Tehnilised andmed]
 
* [http://www.online.ee/~peeprada/lembit/lembit.html Tehnilised andmed]
−
* [http://www.pkltugs.com/common/submarine4.html allveelaev Lemit ja vedurlaev Saturn Admiraliteedi basseinis Tallinna merepäevade lõppedes, pkltugs.com]
+
* [http://www.pkltugs.com/common/submarine4.html allveelaev LEMBIT ja vedurlaev Saturn Admiraliteedi basseinis Tallinna merepäevade lõppedes, pkltugs.com]
−
* [http://www.facebook.com/media/set/fbx/?set=a.212172715478484.62740.126205804075176 Allveelaev Lembit, fotod Facebookis]
+
* [http://www.facebook.com/media/set/fbx/?set=a.212172715478484.62740.126205804075176 Allveelaev LEMBIT, fotod Facebookis]
 
** [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=44450801 Inglismaalt leiti allveelaeva “Kalev” kadunud joonised. ekspress.ee]
 
** [http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=44450801 Inglismaalt leiti allveelaeva “Kalev” kadunud joonised. ekspress.ee]
 
** [http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=116205 Pealtnägija allveelaeva joonistest, vt alates 30:40]
 
** [http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=116205 Pealtnägija allveelaeva joonistest, vt alates 30:40]
−
* [http://post.ee/index.php?id=1595&product_id=632&c_tpl=1019 Allveelaev Lembit Eesti postmargil ja esimese päeva ümbrikul (1996)]
+
* [http://post.ee/index.php?id=1595&product_id=632&c_tpl=1019 Allveelaev LEMBIT Eesti postmargil ja esimese päeva ümbrikul (1996)]
  
 
[[Kategooria:Allveelaevad]]
 
[[Kategooria:Allveelaevad]]
−
[[Kategooria:Eesti sõjalaevad]]
+
[[Kategooria:Eesti mereväe laevad]]
−
[[Kategooria:Eesti Meremuuseum]]
 
  
 
==Kirjandus==
 
==Kirjandus==
 
*Мирослав Морозов: Подводные лодки ВМФ СССР в Великой Отечественной войне 1941-1945 гг. Летопись боевых походов. Часть 1. Краснознаменный Балтийский флот.
 
*Мирослав Морозов: Подводные лодки ВМФ СССР в Великой Отечественной войне 1941-1945 гг. Летопись боевых походов. Часть 1. Краснознаменный Балтийский флот.
−
*Eesti allveelaevad lasti vette suure pidulikkusega. [[Uus Eesti]], 10. juuli 1936, nr. 183, lk. 1.
+
*Eesti allveelaevad lasti vette suure pidulikkusega. Uus Eesti, 10. juuli 1936, nr. 183, lk. 1.
  
−
[[en:EML Lembit]]
+
*[https://en.wikipedia.org/wiki/EML_Lembit EML Lembit] (inglise keeles)
−
[[hu:EML Lembit]]
+
*[https://ru.wikipedia.org/wiki/Лембит_(подводная_лодка) Лембит_(подводная_лодка)] (vene keeles)
−
[[ru:Лембит (подводная лодка)]]
 

Viimane redaktsioon: 6. september 2016, kell 11:26

Edit-copy orange button.svg See artikkel on pooleli, sest vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel.
See artikkel on märgistatud selle malliga, kuna võib vajada: • ajakohastamist • keeletoimetamist • viidete lisamist • vikivormistamist • täiendamist vms.

Artikli põhi on võetud Vikipeediast. Harjutamiseks. Tänud Vikipeedia autoritele artikli tegemise eest!

LEMBIT

Ajalugu
Ehitaja: Vickers-Armstrong Ltd, Suurbritannia
Ehituse algus: 1934
Vettelaskmine: juuli 1936
Teenistuses: 1937 - 1979
Muuseumis: alates aprill 1992
Tehnilised andmed
Üldpikkus: 59,5 m
Laius: 7,5 m
Süvis: 3,6 m
Veeväljasurve: pinnal 667 t; sukeldunult 853 t
Kiirus: pinnal 13,7; sukeldunult 8,5 sõlme
Sukeldumissügavus: kuni 90 m
Autonoomsus: kuni 4 nädalat
Peamasin: 2 Diiselmootorit Vickers-Armstrong Ltd 2 x 600 hj

2 Elektrimootorit Metropolitan-Vickers 2 x 395 hj (205/220 v, 1600 A)

Vint: 2 vinti
Meeskond: 32 inimest sh 4 ohvitseri
LEMBITU torpeedotorud

LEMBIT (vette lastud 7. juulil 1936) on üks kahest allveelaevast mille Eesti Vabariik tellis enne Teist maailmasõda Inglismaalt. Teine allveelaev KALEV lasti sõja algul põhja, kuid LEMBIT on tänapäevani säilinud. Laev on kasutusel olnud nii NSVL Allveelaevastiku õppelaevana kui ka muuseumieksponaadina.

Ajalugu

Inglismaal

Allveelaev-miiniveeskja LEMBIT on üks kahest Eesti Vabariigi tellitud ja Suurbritannias aastail 1936-1937 valminud allveelaevast. Levinud on arvamus, et meie allveelaevad ehitati täiesti Inglise malli järgi. Tõepoolest kasutati palju samasuguseid detaile ja sõlmi, nagu olid ka Inglise laevadel, kuid Eesti allveelaevad on siiski unikaalsed, ehitatud individuaalprojekti järgi. Tänapäevases allveelaevade kohta käivas kirjanduses nimetatakse neid "Kalev Class". Allveelaevade ehitamiseks sõlmitud leping nägi ette tellija poolt järelevalvekomisjoni loomise ja selle saatmise laevade ehitusele. Leping kirjutati alla Kaitseministeeriumi poolt 12. detsembril 1934 ja kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt 18. detsembril 1934.

Esimene allveelaev pidi olema üle antud hiljemalt 18. märtsil ja teine 18. mail 1937. Esimene konkreetne ettevõtmine Eesti poolelt oli järelevalvekomisjoni läkitamine Inglismaale. See jõudis kohale 17. jaanuaril 1935 ja kogu komisjonile korraldati lühiajaline erialakursus. Oluliseks tähiseks allveelaevade ehitamisel oli kiiluplaatide paigaldamine 19. juunil 1935. Seda tehti samal päeval mõlemale laevale, nr 705 ja nr 706-le. Laevade nimepanek oli rohkem kui aasta hiljem. Nr 705 sai nimeks KALEV ja nr 706 LEMBIT.

1. novembriks 1935 oli laevakeredest valmis 47% (nr 705) ja 45% (nr 706). Diiselmootoritest oli valmis vastavalt 37% ja 17%. Kerede jaoks vajalik teras oli kohal ja suuremalt jaolt komisjoni poolt katsetatud–kontrollitud. Peaelektrimootoreid ei olnud kummalgi laeval, kuid kogu tarvilik materjal kohal ja pooltooted ootamas allhanke-tehastest. Osaliselt olid valmis abimehhanismid, vastavalt 10% ja 7%. Akupatareide kallal olid tööd veel alustamata. Allveelaevad LEMBIT ja KALEV lasti vette 7. juulil 1936 Vickers-Armstrong Ltd Laevatehases Barrow-in-Furnessis. LEMBITU ristis saadik August Schmidti (Torma) abikaasa Alice Torma, lausudes: Annan sulle nimeks "LEMBIT". Õnnelik ja edurikas olgu sinu tegevus. Õnnistagu Jumal kõiki, kes sinul teenivad.

Meeskond

19. detsembril 1935 saatis järelvalvekomisjon Merejõudude Staabi ülemale kirja, milles tehti ettepanekud allveelaevade meeskondade koosseisu kohta. Komisjoni ettepanekud nii ametinimetuste kui ka ametikohtade arvu kohta leidsid hiljem, koosseisude kehtestamisel 1. septembrist 1936, täiel määral arvestamist. Ettepanekule kaasnes üksikasjalik seletuskiri põhjendustega Merejõudude Staabi esialgse kava muutmiseks. Kokkuvõtlikult võiks põhjenduse refereerida nii, et kõige tähtsam on ette näha igale meeskonna liikmele mitme (vähemalt kolme) eriala valdamine. Ametikohale tuli leida mees keerulisema (spetsiifilisema) eriala järgi. Näiteks on hõlpsam õpetada raadiotelegrafistile signalisti eriala kui vastupidi. Piiratud meeskonna juures (allveelaev ei mahuta ju kuigi palju) on võimatu lülitada koosseisu 9 roolurit. Aga just niipalju oli neid allveesõidul kolmeks vahiks vaja. Oluliseks peeti, et enamikul erialadel (motoristid, torpedistid, elektrikud, raadiotelegrafistid) oleksid esindatud kõik auastmed I järgu madrustest instruktorini. See annaks meestele perspektiivi jõuda teenistusredelil edasi. 1936. aastal kinnitatud koosseisud pidasid vastu 1. aprillini 1940. Siis kehtestati terves mereväes uued koosseisud, kuid allveelaevade jaoks tehtud muudatused olid väga väikesed. Järelikult oli esimene koosseis piisavalt põhjendatud.

Eesti Mereväes

Maist 1937 kuni 6. augustini 1940 olid allveelaevad Eesti Mereväe teenistuses.

Nõukogude Liidu laevastikus

II maailmasõjas osalesid LEMBIT ja KALEV Nõukogude Liidu Balti Laevastiku koosseisus. Allveelaev KALEV hukkus 1941. aasta oktoobris Soome lahes. Aastail 1945–1956 teenis LEMBIT nimetähise U-1 ja S-85 all Balti Laevastikus; alates 1957. aastast nimetähise STŽ-24 ja UTS-29 all Gorkis (Nižni Novgorodis) eksperimentaal- ja õppe-treeninglaevana. 1979. aastal toodi LEMBIT Tallinna üleandmiseks Balti Laevastiku muuseumile.

Eesti Meremuuseumis

1992. aasta aprillis võeti allveelaev Eesti Vabariigi valitsuse korraldusel üle Eesti Meremuuseumile.

  • 1. augustil 1994 kanti LEMBIT Eesti Mereväe laevade nimekirja laevana nr 1.
  • 16. mail 2011 langetati LEMBITUL Eesti Mereväe lipp.
  • 21. mail 2011 tõsteti LEMBIT Lennusadamas kaldale.
  • 11. juulil 2011 paigutati LEMBIT Lennusadama angaaridesse.
  • Laevalt on demonteeritud mitmeid olulisi seadmeid:
    • Vasaku parda diiselmootor, mis eemaldati Gorkis, kui LEMBITUT kasutati õppelaevana.
    • Carl Zeissi originaalperiskoop, mis asendati hiljem nõukogude variandiga.
    • Eemaldatud on ka LEMBITU luureperiskoop, mida kasutati enne pinnale tõusmist, et näha, kas läheduses on vastaste õhujõude.
    • Kadunud on ka hulk messingist kraane.
  • LEMBIT oli vanim allveelaev maailmas, mida hoiti vees ligi 75 aastat, samuti on see ainus oma seeriast säilinud allveelaev.
  • LEMBIT seisab Tallinnas Lennusadamas üsna originaalilähedases seisukorras. Laev kuulub Eesti Meremuuseumile.

Lahinguretked

10. august 1941 - 21. august 1941

19. oktoober 1941 - 26. oktoober 1941

5. november 1941

21. august 1942 - 19. september 1942

1. oktoober 1944 - 18. oktoober 1944

24. november 1944 - 15. detsember 1944

23. märts 1945 - 14. aprill 1945

Võidud

14. septembril 1942 kell 12:07 vigastas Saksa FINNLANDi (5281 brt)

13. oktoobril 1944 kell 2:26 uputas Taani HILMA LAU (2414 brt)

Relvastus

  • 4 torpeedotoru vööris (8 torpeedoga)
  • 10 vertikaalset miinitoru (20 miiniga)
  • automaatkahur Bofors L/43 (kaliibriga 40 mm)
  • kuulipilduja Lewis (kaliibriga 7,71 mm), mis hiljem asendati kuulipildujaga Maxim (kaliibriga 7,62 mm)

Torpeedod

Allveelaeva LEMBIT torpeedoaparaadi pikkus on 7115 mm. Algsed 7-meetrised torpeedod, mis olid ostetud Inglismaalt, läksid Teise maailmasõja alguses „kaduma”. Seejärel sobitati mõlemad allveelaevad, LEMBIT ja KALEV, N. Liidu torpeedodega 53–27 (modifikatsioon I ja II – 6,98 m), mille konstruktor Richard Korwin-Kossakowsky ehitas ümber Itaaliast pärit torpeedo 53F alusel, mis saigi prototüübiks torpeedole 5338, mille detailid on ka eksponeeritud Lennusadamas. Andekas konstruktor aga vangistati ning lasti 1937. aastal NKVD poolt maha.

Eesti allveelaevadel KALEV ja LEMBIT kasutatud miinid

1937–1941

Eesti Tüüp A – kere; SSM (EMA) inglise ankur.
Diameeter: 810 mm
Lõhkelaeng: 150 kg
Miinide tagavara: 209 tk. Tallinnas neist 149 tk. Kaotatud Liepajas ja Tallinnas
Veesatud miine: 1941: Lembitul - 40 ja Kalevil – 20

1942–1943

Plaaniti kasutada: CCCP – ЭП
Diameeter: 980 mm
Lõhkelaeng: 300 kg
Miinide tagavara: Läänemerel nende miinide varu ei olnud.
Veesatud miine: 0

1944–1955

Suurbritannia Vickers T-IV
Lõhkelaeng: 145 kg
Diameeter: 890 mm
Miinide tagavara: 100 tk saadetud Inglismaalt.
Veesatud miine: 1944-1945: Lembitul - 60

Autasud

  • Punalipu orden (1945)

Galerii

Vaata ka

Välislingid

Mall:Commons

Kirjandus

  • Мирослав Морозов: Подводные лодки ВМФ СССР в Великой Отечественной войне 1941-1945 гг. Летопись боевых походов. Часть 1. Краснознаменный Балтийский флот.
  • Eesti allveelaevad lasti vette suure pidulikkusega. Uus Eesti, 10. juuli 1936, nr. 183, lk. 1.
Pärit leheküljelt "http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=LEMBIT_(allveelaev)&oldid=12428"