MEEME

Laeva andmed
Eesti Mereväe suurtükilaev MEEME 1923. a
Nimi:	MEEME O (1911-1919) MEEME (1919-1924)
Ehitusaasta:	1911
Ehituskoht:	Göteborg, Rootsi
Tüüp:	reisilaev
Staatus:	uppus miini plahvatusel
Maksimaalne pikkus:	27,5 m
Maksimaalne laius:	6,4 m
Süvis:	2,1 m
Mass-veeväljasurve:	150 t
Kiirus:	10, sõlme
Sõidukaugus:	8-sõlmelise kiiruse puhul 500 meremiili
Kere materjal:	teras
Peamasin:	1 kahesilindriline kompaundaurumasin, 220 hj
Käiturid:	1 sõukruvi
Kütusetankid:	15 t sütt
Laevapere:	25

Suurtükpaat MEEME ehitati 1911. aastal Göteborgis reisilaevaksaks. Laeva nimeks sai O.

• Laeva veeväljasurve oli 150 t. Mõõtmelt oli laev 27,5 meetrit pikk, 6,4 meetrit lai ja süvis oli 2,1 meetrit. Edasi viis O-d üks kahesilindriline kompaundaurumasin võimsusega 220 hobujõudu. Laeval oli üks söeküttega silinderkatel ja söevaru oli 15 tonni. Laeval oli ainult üks sõukruvi, mis andis laeva kiiruseks 10 sõlme. Sõidukaugus oli ökonoomse, 8-sõlmelise kiiruse puhul 500 meremiili (926 km). Meeskond oli laeval 25-liikmeline.
• 1911. aasta novembrikuus alustas O tööd Riia linnavalitsuses reisilaevana.
• I maailmasõja ajal jätkas O Daugaval reisilaevana. Mereväkke võeti ta alles 1919. aasta aprillis, kui Riias kehtis punalätlaste võim. Relvastada O-d ei jõutud, enne seda langes Riia sama aasta 22. mail Landeswehri kätte. Nüüd relvastati O ühe 88 mm ja ühe 50 mm kahuriga.
• 2. juulil 1919 langes O Daugava jõesuus Eesti mereväelaste sõjasaagiks. Laev mehitati samal päeval Eesti mereväelastega ja saadeti Merejõudude juhataja Johan Pitka käsul Daugava jõesuusse sakslasi kimbutama. O esimeseks komandöriks oli leitnant August Gustavson.
• 3. juulil 1919. aasta hommikul sõitis O Daugava jõesuusse, kus saatis maale luuresalga ja pidas suurtükiduelli saksa patareiga.
• 3. juulil 1919 algas kella 12-st Landeswehriga vaherahu ja Eesti sõjalaevastik tuli Riia alt Tallinna ära kahe laevaga. Üks neist oli suurtükipaat O ja teine oli priiks saadud väike relvastatud aurik RUD. KERKOVIUS.

• Tallinna toodud O viidi esialgu Sadamatehasesse remonti. 5. juulil 1919 sai O endale uueks nimeks MEEME. Lisaks anti MEEMEle täiendavad relvad: kaks 37 mm kahurit, neist üks 5-raudne mitraljees.
• Järgnevalt osales suurtükilaev MEEME meie laevastiku lahingutegevuses Soome lahe idaotsas. Vabadussõja ajal olid laeva komandörideks Rudolf Gildemann ja Peeter Kask. Pärast Vabadussõda oli 1922. aasta 10. juunist kuni 1. novembrini 1923 MEEME komandöriks Vassili Martson.
• 1922. a sai MEEME endale uueks relvastuseks ühe 75 mm kahuri ja ta võeti kasutusse suurtükipaadina, rahuaegne meeskond koosnes 22 mehest (neist kolm ohvitseri).
• 1924. a suvel asus Eesti merevägi uuesti miine välja traalima. Kuna suur osa Vabadussõja aegseid miinitraalereid oli läinud tsiviilkasutusse, tuli MEEMEL asuda traalimistöödele.
• Juba traalimistööde alguses kaotas MEEME pootsman Krimming oma elu traalipadruni plahvatusel.
• 14. novembri 1924. kell 07.45 läksid MEEME, suurtükipaat MARDUS ja miinitraaler TAHKONA traalimistöödele põhja poole Naissaart. Kell 10.25 algas traalimine halssidel 45°–225° padruntraaliga sügavusel 48,7 m veepinnast. Traali vedasid omavahel parempoolsena MEEME ja vasakpoolsena MARDUS. Esimese ja teise halsiga saadi kätte 3 miini, mis pärast traalipadrunite lõhkemist kerkisid pinnale. Need kolm miini tehti kahjutuks. Kolmanda halsi lõpuks lõhkes veel üks traalipadrun, kuid veepinnale midagi ei kerkinud. Kell 14.30 anti korraldus traal välja võtta. Esialgu tuli traal välja kergelt, kuid peagi jäi MEEME tahapoole ja tema peal muutus sissevõtmine raskeks, mehi traalivintsi väntadel tuli sagedasti vahetada. Lisaks selgus, et esimene laevapoolne traaliraskus on ära kadunud ja teine traalipadrun lõhkenud. Traal tuli pinge all välja tollhaaval. Ühel hetkel tundus, et MEEME traal oleks nagu millestki vabanenud. Pinge kadus ning sissevõtmine muutus kergemaks. Kell 15.10 toimus plahvatus. Tõusis 30-40 m kõrgune suitsu ja vee sammas, mis mõneks sekundiks laeva kinni mattis. Laeva ahtriosa tõusis tohutu jõu mõjul üles ja lükati edasi. Eespool oleval MARDUSEL paisati jalust maha kõik tekil olijad. Kui sammas maha vajus ja MEEME nähtavale ilmus, oli pilt järgmine: Ahtri lähedal olnud komandör Johannes Karus sai silmapilkselt surma, laeva komandöri abi nooremleitnant Karl Habermann sai jalast ja puusast raskelt haavata. Raskete vigastuste tõttu suri ta hilisõhtul. Ahtrimast oli kadunud, laeva vöörtääv veest 3-4 jalga normaalsest rohkem väljas, ahtriosa masinakapini vee alla vajunud. Pärast plahvatust andis TAHKONA käigu ja sõitis MEEME ahtri taha. Vette loobiti päästevahendeid ja hakati veesolijaid pardale tõstma. Kokku päästeti veest 11 meest. Paadiga võeti MEEMELT maha kaks ja 9 meest jõudsid kohe pärast plahvatust MEEME vöörist MARDUSE ahtritekki hüpata. TAHKONAlt hüppasid masina vanem allohvitser Viktor Kaup ja kütja vanem allohvitser Robert Särglep MEEMELE ning läksid alla masinaruumi. Katlast lasti aur välja ja koldes kustutati tuli. TAHKONA komandör otsustas MEEME pukseerida madalasse vette Naissaare alla. See aga ei õnnestunud. Kell 17.30 vajus MEEME vasakule külili, siis pöördus vertikaalseks käigusilla tasandil ja vajus ahter ees põhja.

Vrakk

• MEEME vrakk avastati 29.07.2000 Eesti Meremuuseumi ja Tuukritööde OÜ ühistöö käigus. Vrakk lebab Soome lahes Naissaare põhjatipust läänes. Vrakk istub 43-45 meetri sügavusel kiilul ning miini plahvatuse tõttu on vraki ahtriosa vigastatud, samuti on hävinenud kõik tekiehitised peale kahuri.

Viited

• 1. Mati Õun. Eesti Merejõudude laevu 1918 – 1940. Sentinel 2014 Tallinn.
• 2. Mati Õun. Eesti sõjalaevad 1918 – 1940. Tammiskilp 1998 Tallinn.
• 3. Kaido Peremees. Videomaterjali filmimine „Meeme“ 3D mudeli valmistamiseks aruanne. Oktoober 2019