TAHKONA

Allikas: Mereviki
Laeva andmed
Eesti mereväe traaler TAHKONA merel
Eesti mereväe traaler TAHKONA merel
Nimi: MK 28 (1917–1919)
TAHKONA (1913–1923)
O.Re 150 (1942)
O.Re 118 (1942 - ?)
Ehitusaasta: 1917–18
Ehituskoht: Turu, Soome
Ehitaja: V. Crighton & Co tehas
Tüüp: aurutraaler
Sõsarlaevad: LEHTMA
Maksimaalne pikkus: 17,66 m
Maksimaalne laius: 3,4 m
Süvis: 1,8 m
Mass-veeväljasurve: 35 t
Kiirus: 11 sõlme
Peamasin: 1 aurumasin, 200 hj
Käiturid: 1 sõukruvi
Laevapere: 8-10

Ajalugu

  • Laev ehitati 1917-18. a V. Crighton & Co tehases Turus. Laev oli 17,66 m pikk, 3,4 m lai süvisega 1,8 m ning veeväljasurvega 35 tonni. 200 hj aurumasin andis ühe sõukruvi abil kiiruse 11 sõlme.
  • Kui Soome end 1917. aasta 6. detsembriks iseseisvaks riigiks kuulutas, toodi laev Vene kroonu omandina Tallinna. Tallinnas langes laev 1918. aasta 25. veebruaril Saksa okupatsioonivägede kätte. Saksa väed said laeva sõidukorda 1918. aasta juulikuuks. Laeva esimeseks tähiseks sai MK 28. Laev sai sama aasta 14. oktoobril Hiiumaa rannavetes Lehtma sadama lähistel tormis raskelt viga ja uppus. Laev tõsteti 1919. aasta juunis üles ja viidi Tallinnasse remonti, kus talle anti uueks nimeks TAHKONA.
  • Pühapäeval, 24. augustil 1919 kell 8.00 sõitis TAHKONA Paldiski sadamast esimesele miinitraalimise operatsioonile Pakri ja Suurupi vahelisel laevateel. 1921. aastal jätkas TAHKONA samas ametis Mereasjanduse Peavalitsuse Traalerite Osakonnas. 1923. aasta lõpust kuni 14. maini 1924 kuulus laev Piirivalve Valitsusele, sealt edasi jälle Merejõududele, kus teda kasutati alates 6. juunist traalerina.
  • 1924. aasta kevadel saadi Merejõudude staabis Soome merejõududelt täpsemaid andmeid Soome lahes peituvate miiniväljade kohta. Sõjaministri käskkirjaga 31. maist 1924 moodustati Merejõudude staabi alluvusse uuesti Traalerite salkkond. Kiires korras kästi sõiduvalmis seada reservis seisnud abilaevadest traalerid TAHKONA, LEHTMA, OLEV ja KALEV. Kuna Merejõudude eelarves selleks raha puudus, lubati nii remondi kui ka koosseisude kulud tasuda Sõjaministeeriumi arvelt. Sellesse Traalerite salkkonda liideti ka suurtükilaevad MARDUS ja MEEME. Tööd edenesid edukalt kuni viimase planeeritud päevani, 14. novembrini. Selle päeva varahommikul läksid merele MARDUS, MEEME ja TAHKONA. Suurtükilaevad traalisid, TAHKONA ülesandeks oli nende järel läbitraalitud ala märgistamine. Vastu õhtut, kui MEEME-lt hakati traali välja võtma, plahvatas laeva ahtri all traali kinni jäänud miin. TAHKONA meeskond hakkas viivitamata MEEME-lt vette paisatud mehi päästma ja viis haavatud Tallinna toimetamiseks MARDUSele. TAHKONA ülesandeks jäi üritada päästa vigastatud MEEME ja ta hakkas MEEMEt Naissaare poole pukseerima. See ei õnnestunud ja MEEME uppus saarest paari miili kaugusel. Vigastada olid saanud 7 meest, üks jäi kadunuks ja nooremleitnant Karl Habermann suri saadud vigastustesse samal öösel haiglas.
  • 9. septembril 1924 anti TAHKONA Merejõudude Staabi Meresidele abilaevaks. Abilaevana ta kaua olla ei saanud, kuna peagi tõsteti ta Miinisadamas kaile ja konserveeriti. Laev võeti 1925. aastal konservatsioonist ja teda kasutati jälle Meresides, 1927. aastast aga vastasutatud Sõjasadama abilaevana, mida kasutati erinevatel vedudel, merekindlustega ühenduse pidamisel ja õppeotstarbel.
  • 18. augustil 1940 võeti TAHKONA Nõukogude merejõududesse, täpselt kuu aega hiljem aga määrati ta Punalipulise Balti laevastiku rannakaitse koosseisu. 1941. aasta 28. augusti suurel äraminekul jäi laev siia ja võeti kasutusele Saksa laevastikus. 1942. aasta mais sai ta tähiseks O. Re 150 ja määrati flotilli „Ostland“, mis valvas Aegna-Porkkala vahelist miinitõket „Nashorn“. Sama aasta augustis sai see flotill nimeks „Reval“ ja uueks laeva tähiseks määrati O.Re 118.

Allikad

  • 1. Mati Õun. Eesti Merejõudude laevu 1918–1940. Sentinel 2014 Tallinn.
  • 2. Mati Õun, Hanno Ojalo. 101 Eesti laeva. Varrak 2015 Tallinn.