Erinevus lehekülje "KAIMAN-klassi allveelaevad" redaktsioonide vahel
(→Ajalugu) |
|||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{Laeva andmed | {{Laeva andmed | ||
− | | Pilt = | + | | Pilt = Submarine Kaiman.jpg |
− | | Pildiallkiri = | + | | Pildiallkiri = Kaiman-klassi Vene allveelaev KAIMAN |
| Nimi = '''ALLIGATOR<br>DRAKON<br>KAIMAN<br>KROKODIL | | Nimi = '''ALLIGATOR<br>DRAKON<br>KAIMAN<br>KROKODIL | ||
| IMO number = | | IMO number = |
Redaktsioon: 28. detsember 2021, kell 12:07
Ajalugu
- Kaiman-tüüpi allveelaevad ehitas firma V. Crighton & Co aastail 1905-11 Peterburis Osta ellingul. Laevade veeväljasurve oli vee peal 409 tonni ja vee all 482 tonni. Allveelaevade mõõtmed olid 40,2 x 3,85 x 4,9 meetrit. Veepealseks sõiduks oli neil kaks sisepõlemismootorit koguvõimsusega 800 hj ja veealuseks sõiduks kaks elektrimootorit koguvõimsusega 400 hj. Veepealseks kiiruseks andsid need masinad oma laevadele 8,5 sõlme (15,7 km/h) ja veealuseks kiiruseks 7,25 sõlme (13,4 km/h). Allveelaevade põhirelvastuseks oli kuus 457 mm ehk 18-tollist torpeedoaparaati, aga ka üks 47 mm kahur ja üks kuulipilduja. Meeskonnaks oli kuni 35 meest.
- Kaiman-tüüpi allveelaevade eeskujuks võeti USA-st, Simon Lake projekteeritud PROTECTOR. Venemaa otsustas ehitada 4 allveelaeva: ALLIGATOR, DRAKON, KAIMAN ja KROKODIL. Venelased kasutasid neid uusi allveelaevu I maailmasõjas, kuid täiesti edutult, sest nende allveelaevadega ei uputatud ühtegi laeva. 2. novembril 1916 võeti see laevaseeria käigust maha ja edaspidi kasutati neid vaid akumulaatorite laadijaina sõjategevuses kasutatavate allveelaevade tarbeks.
- 1918. aasta veebruari lõpul, kui venelased Tallinnast lahkusid, jäi neljast Kaiman-tüüpi allveelaevast kolm Tallinnasse maha. DRAKON ja KAIMAN kindlasti, kolmanda laeva nime suhtes kindlad andmed puuduvad. Ka sakslased ei soovinud neid allveelaevu ja nii nad Tallinna sadamasse seisma jäid. Mõlemad suurrahvad olid aga allveelaevu tublisti rüüstanud, neilt mõõduriistu ja muid vidinaid maha võtnud ja endaga kaasa viinud.
- Vabadussõja esimese navigatsioonihooaja lõppedes moodustati 1919. aasta 15. veebruarist komisjon nende allveelaevade käikuvõtmise võimaluste hindamiseks. Kuid see komisjon leidis, et allveelaevad on tehniliselt vananenud ja nende kordaseadmine ei ole ka majanduslikult mõttekas. Komisjon leidis, et kui nendel allveelaevadel polnud Vene laevastikus mingit sõjalist efekti, siis miks neil peaks seda olema Eesti laevastikus.
- 1920. aastate algul lõigati kolm allveelaeva vanametalliks.
Allikad
- 1. Mati Õun. Eesti Merejõudude laevu 1918 – 1940. Sentinel 2014 Tallinn.
- 2. Hanno Ojalo. Varjud Meres. Grenader/Astlandia Kirjastus 2007.