Erinevus lehekülje "JEDINOROG" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
1. rida: 1. rida:
'''JEDINOROG''' on Bars-tüüpi [[allveelaev]]; Morž II seeria
 
 
{| class="infobox bordered" style="font-size: 95%;" cellpadding="2" border="1" align="right" cellpadding="2" cellspacing="0" width=250
 
{| class="infobox bordered" style="font-size: 95%;" cellpadding="2" border="1" align="right" cellpadding="2" cellspacing="0" width=250
 
|-
 
|-
43. rida: 42. rida:
 
|-
 
|-
 
|}
 
|}
 +
 +
'''JEDINOROG''' on Bars klassi [[allveelaev]] (Morž II seeria).
  
 
==Teenistuskäik==
 
==Teenistuskäik==
*1914 18. märts kanti Siberi laevastiku nimekirja;
+
*1914. aasta 18. märtsil kanti Vene Siberi laevastiku nimekirja
*1915 27. vebr. seoses alanud Maailmasõjaga viidi üle Läänemere laevastikku;
+
*1915. aasta 27. veeebruaril viidi üle Balti laevastikku seoses alanud esimese maailmasõjaga
*1915 01. aug, kiilupanek, ehituse algus;
+
*1915. aasta 1. augustil toimus kiilupanek, algas laeva ehitus
*1916 juuli veeskamine;
+
*1916. aasta juulis toimus veeskamine
*1916 01. märts määrati allveelaevade diviisi 1. divisjoni koosseisu [3];
+
*1916. aasta 1. märtsil määrati allveelaevade diviisi 1. divisjoni koosseisu [3]
*1916 22. dets. määrati teenistusse Läänemere laevastikku, kasutati peamiselt õppelaevana;
+
*1916. aasta 22. detsembril määrati teenistusse Balti laevastikku, kasutati peamiselt õppelaevana
*1916 -17 testiti laeval 5 kW võimsusega raadiojaama kokkupandavat antenni;
+
*1916.-1917. aastal testiti laeval 5 kW võimsusega raadiojaama kokkupandavat antenni
*1917 11. juuli teel Hankost positsioonile Örö saare piirkonda sattus kividele ja uppus;
+
*1917. aasta 11. juuli teel Hankost positsioonile Örö saare piirkonda sattus kividele ja uppus
*1917 24. sept. tõsteti üles päästelaev VOLHOV RUS poolt ja pukseeriti Helsingisse ja sealt Tallinnasse Noblessneri tehasesse remonti;
+
*1917. aasta 24. septembril tõsteti üles päästelaev VOLHOV RUS poolt ja pukseeriti Helsingisse ja sealt Tallinnasse [[Noblessneri laevatehases]]se remonti
*1917 25. okt arvati enamlaste Läänemere laevastiku koosseisu, JEDINOROG SU;
+
*1917. aasta 25. oktoobril arvati enamlaste Läänemere laevastiku koosseisu, nimeks sai JEDINOROG SU
*1918 25. veebr. õppelaev PJOTR VELIKII pukseerituna Tallinnast Helsingisse uppus korpuse lekke tõttu Keri lähistel;
+
*1918. aasta 25. veebruaril uppus õppelaev PJOTR VELIKII Tallinnast Helsingisse pukseerimise käigus korpuse lekke tõttu Keri lähistel
*1918 kustutati Läänemere laevastiku koosseisust;
+
*1918. aastal kustutati Balti laevastiku koosseisust
*2008 aug. mõõdistas esialgu nimetu vraki poilaev EVA-308; vraki asukoht 59°43,008'N; 24°49,785'E, vähim veesügavus vrakil 81,5 m, vraki suund 70-250°;
+
*2008. aasta augustis mõõdistas esialgu nimetu vraki poilaev [[EVA-308]]. Vraki asukoht on 59°43,008' N, 24°49,785' E, vähim veesügavus vrakil 81,5 m, vraki suund 70-250°
*2009 mai uurimislaev MARE ekspeditsioonil uuriti vrakki ja identifitseeriti V. Mässi poolt kui JEDINOROG.
+
*2009. aasta mais uurimislaev [[MARE]] ekspeditsioonil uuriti vrakki ja identifitseeriti [[Vello Mäss]]i poolt kui JEDINOROG.
  
 
==Vraki seisund [6]==
 
==Vraki seisund [6]==
Vastupidiselt pealtnägijate kirjeldusele uppus laev ilmselt mitte ahter, vaid vöör ees, rammides end kolmandiku laevakere pikkuselt põhjasetteisse. Sõukruvide ja roolilehega ahter, troonib mere põhjast märgatavalt kõrgemal. Torpeedoaparaatide pesad laeva väliskorpuses näivad olevat tühjad, ent firma Tuukritööde OÜ tehtud ringskaneeriva sonari pildil on näha ahtritekil asuv suurtükk.
+
Vastupidiselt pealtnägijate kirjeldusele uppus laev ilmselt mitte [[ahter]], vaid [[vöör]] ees, rammides end kolmandiku laevakere pikkuselt põhjasetteisse. [[Sõukruvi]]de ja [[roolileht|roolilehega]] ahter troonib mere põhjast märgatavalt kõrgemal. Torpeedoaparaatide pesad laeva väliskorpuses näivad olevat tühjad, ent firma Tuukritööde OÜ tehtud ringskaneeriva sonari pildil on näha ahtritekil asuv suurtükk.
  
 
==Komandörid==
 
==Komandörid==
*N. Nordstein 1915 - 23.05.1916
+
*N. Nordstein (1915 - 23.05.1916)
*L. Trofimov 1916 26.03.1917
+
*L. Trofimov (1916 - 26.03.1917)
*Leitnant L von Elsner 12.10.1916? - 25.02.1918   
+
*Leitnant L. von Elsner (12.10.1916? - 25.02.1918)    
  
 
==Allikad==  
 
==Allikad==  
84. rida: 85. rida:
 
==Pildid==
 
==Pildid==
 
<gallery>
 
<gallery>
Pilt:Foto JEDINOROG1.jpg|JEDINOROG'i vrakk merepõhjas nähtuna Eesti Meremuuseumi kunsniku Roman Matkiewicz'i pilgu läbi [6].
+
Pilt:Foto JEDINOROG1.jpg|JEDINOROGi vrakk merepõhjas nähtuna [[Eesti Meremuuseum]]i kunsniku Roman Matkiewicz'i pilgu läbi [6].
Pilt:JEDINOROG2.jpg|JEDINOROG vrakk nähtuna hüdrograafialaeva JAKOB PREI sonari pilgu läbi, tekil on märgatavad reelingu jäänused ja kahur, ahter "istub" kindlalt põhjasetteis, vöör kergitatud põhja kohale.
+
Pilt:JEDINOROG2.jpg|JEDINOROGi vrakk nähtuna hüdrograafialaeva [[JAKOB PREI]] [[sonar]]i pilgu läbi, tekil on märgatavad reelingu jäänused ja kahur, ahter "istub" kindlalt põhjasetteis, vöör kergitatud põhja kohale.

Redaktsioon: 12. märts 2013, kell 19:18

joonis
JEDINOROG
Ehitatud Petrogradis Balti laevatehases 1910-20 laevaehitusprogrammi raames (kokku kavas 18 laeva; projekti autor I. Bubnov);

laeva ehitusmaksumuseks ilma torpeedodeta arvestati 1 ,55 mln rubla

Mõõtmed 67,97x4,45x4,27 m
Veeväljasurve 660/780 t
Peamasinad 2 New London 4-silindrilist 2-taktilist diiselmootorit 2x420 hj,

2 elektrimootorit 2x450 hj; kütuse varu 54,6 t solaarõli, akugrupp: 240 elementi, 1600 A, 220v; käiguvaru: kuni 2500 miili, vee all kuni 100 miili

Kiirus 20 sõlme, mõõdistamisel 8-12 sõlme, külgvaatesonariga 3-6 sõlme
Käiguvaru 12 sõlmelise kiirusega 1000 miili
Meeskond 4 ohvitseri, 4 konduktorit, 31 alamväelast; [12] põhjal 45
Relvastus [12] 2x2x457 mm torpeedotoru (2 vööris, 2 ahtris),12 B3 tüüpi torpeedot, 8 miini, 1x75 mm, 1x57mm, 1x37 mm, 1x7,62mm;

2 Herz'i periskoopi, 35 cm prožektorit, raadiojaam 1 kW

Sukeldumiskiirus 1 min 40 s
Sukeldumissügavus 46 m
Piirsügavus 92 m

JEDINOROG on Bars klassi allveelaev (Morž II seeria).

Teenistuskäik

  • 1914. aasta 18. märtsil kanti Vene Siberi laevastiku nimekirja
  • 1915. aasta 27. veeebruaril viidi üle Balti laevastikku seoses alanud esimese maailmasõjaga
  • 1915. aasta 1. augustil toimus kiilupanek, algas laeva ehitus
  • 1916. aasta juulis toimus veeskamine
  • 1916. aasta 1. märtsil määrati allveelaevade diviisi 1. divisjoni koosseisu [3]
  • 1916. aasta 22. detsembril määrati teenistusse Balti laevastikku, kasutati peamiselt õppelaevana
  • 1916.-1917. aastal testiti laeval 5 kW võimsusega raadiojaama kokkupandavat antenni
  • 1917. aasta 11. juuli teel Hankost positsioonile Örö saare piirkonda sattus kividele ja uppus
  • 1917. aasta 24. septembril tõsteti üles päästelaev VOLHOV RUS poolt ja pukseeriti Helsingisse ja sealt Tallinnasse Noblessneri laevatehasesse remonti
  • 1917. aasta 25. oktoobril arvati enamlaste Läänemere laevastiku koosseisu, nimeks sai JEDINOROG SU
  • 1918. aasta 25. veebruaril uppus õppelaev PJOTR VELIKII Tallinnast Helsingisse pukseerimise käigus korpuse lekke tõttu Keri lähistel
  • 1918. aastal kustutati Balti laevastiku koosseisust
  • 2008. aasta augustis mõõdistas esialgu nimetu vraki poilaev EVA-308. Vraki asukoht on 59°43,008' N, 24°49,785' E, vähim veesügavus vrakil 81,5 m, vraki suund 70-250°
  • 2009. aasta mais uurimislaev MARE ekspeditsioonil uuriti vrakki ja identifitseeriti Vello Mässi poolt kui JEDINOROG.

Vraki seisund [6]

Vastupidiselt pealtnägijate kirjeldusele uppus laev ilmselt mitte ahter, vaid vöör ees, rammides end kolmandiku laevakere pikkuselt põhjasetteisse. Sõukruvide ja roolilehega ahter troonib mere põhjast märgatavalt kõrgemal. Torpeedoaparaatide pesad laeva väliskorpuses näivad olevat tühjad, ent firma Tuukritööde OÜ tehtud ringskaneeriva sonari pildil on näha ahtritekil asuv suurtükk.

Komandörid

  • N. Nordstein (1915 - 23.05.1916)
  • L. Trofimov (1916 - 26.03.1917)
  • Leitnant L. von Elsner (12.10.1916? - 25.02.1918)

Allikad

Pildid

<gallery> Pilt:Foto JEDINOROG1.jpg|JEDINOROGi vrakk merepõhjas nähtuna Eesti Meremuuseumi kunsniku Roman Matkiewicz'i pilgu läbi [6]. Pilt:JEDINOROG2.jpg|JEDINOROGi vrakk nähtuna hüdrograafialaeva JAKOB PREI sonari pilgu läbi, tekil on märgatavad reelingu jäänused ja kahur, ahter "istub" kindlalt põhjasetteis, vöör kergitatud põhja kohale.