Erinevus lehekülje "Lipp" redaktsioonide vahel
P (4 redaktsiooni) |
P (kirjaviga) |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
Algselt oli lipul [[laevaomanik]]u tunnus (näiteks suguvõsavapp) või linna tunnus (näiteks hansalinnadel), esimesed riigilipud ilmusid 17. sajandil. Rahvusvärve ja riigivappi hakati kasutama peale Prantsuse revolutsiooni. | Algselt oli lipul [[laevaomanik]]u tunnus (näiteks suguvõsavapp) või linna tunnus (näiteks hansalinnadel), esimesed riigilipud ilmusid 17. sajandil. Rahvusvärve ja riigivappi hakati kasutama peale Prantsuse revolutsiooni. | ||
| − | Merel eristatakse [[vöör]]i-, [[ahter|ahtri]]- ja [[mast]]i heisatavaid lippe. Teavet edastatakse [[rahvusvaheline signaalkood|signaallippudega]]. Lipp heisatakse kindlaksmääratud korra või tava järgi. Vana meretava järgi on [[laev]]a kõige auväärsem koht ning võimu ja jõu sümbol ahter, seepärast heisatakse laeva riiklikku kuuluvust näitav lipp ahtris ja seda kutsutakse ahtrilipuks. Vöörilipp ehk [[güüs]] heisatakse laeva vööris. Masti | + | Merel eristatakse [[vöör]]i-, [[ahter|ahtri]]- ja [[mast]]i heisatavaid lippe. Teavet edastatakse [[rahvusvaheline signaalkood|signaallippudega]]. Lipp heisatakse kindlaksmääratud korra või tava järgi. Vana meretava järgi on [[laev]]a kõige auväärsem koht ning võimu ja jõu sümbol ahter, seepärast heisatakse laeva riiklikku kuuluvust näitav lipp ahtris ja seda kutsutakse ahtrilipuks. Vöörilipp ehk [[güüs]] heisatakse laeva vööris. Masti heisatakse ametiisikute ja organisatsioonide [[plagu]]d ja vimplid ning signaalkoodi lipud. Nüüdisaja laevadel on laeva väliskuju muutumise tõttu vajalik heisata lipud peale vööri ja ahtri ka signaalmastis. |
<gallery> | <gallery> | ||
Viimane redaktsioon: 21. jaanuar 2016, kell 14:03
Lipp on peamiselt riigi, organisatsiooni või ametiisiku sümbolina kasutatav kindlaksmääratud mõõtmetega, varda või lipuvalli külge kinnitatav, enamasti mitmevärviline riidelaid, millel on tavaliselt vapp või embleem.
Kujult eristatakse kolmnurkseid (vimpel), ruudu- (standart) ja ristkülikukujulisi lippe.
Algselt oli lipul laevaomaniku tunnus (näiteks suguvõsavapp) või linna tunnus (näiteks hansalinnadel), esimesed riigilipud ilmusid 17. sajandil. Rahvusvärve ja riigivappi hakati kasutama peale Prantsuse revolutsiooni.
Merel eristatakse vööri-, ahtri- ja masti heisatavaid lippe. Teavet edastatakse signaallippudega. Lipp heisatakse kindlaksmääratud korra või tava järgi. Vana meretava järgi on laeva kõige auväärsem koht ning võimu ja jõu sümbol ahter, seepärast heisatakse laeva riiklikku kuuluvust näitav lipp ahtris ja seda kutsutakse ahtrilipuks. Vöörilipp ehk güüs heisatakse laeva vööris. Masti heisatakse ametiisikute ja organisatsioonide plagud ja vimplid ning signaalkoodi lipud. Nüüdisaja laevadel on laeva väliskuju muutumise tõttu vajalik heisata lipud peale vööri ja ahtri ka signaalmastis.
Eesti tsiviillaeva ahtrilipp
Eesti mereväe laeva ahtrilipp
Vaata ka
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
