Veeteede Amet

Veeteede Amet
Veeteede Ameti logo
Veeteede Ameti vapp
Lühendnimi:	EVA
Tüüp:	valitsusasutus
Nimi teistes keeltes:	Estonian Maritime Administration (inglise) Direction des Affaires Maritimes d’Estonie (prantsuse) Estnische Seeschifffahrtsverwaltung (saksa) Viron Merenkulkulaitos (soome) Морская администрация Эстонии (vene)
Asutatud:	13. november 1918
Juht:	peadirektor Andrus Maide
Peakorter:	Valge 4, 11413 Tallinn
Eelarve:	17 701 805,06 € (2013. aastal)
Töökeel(ed):	eesti
Emaorganisatsioon:	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Tunnuslause:	Ohutum meresõit
Koduleht:	www.vta.ee

Veeteede Amet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki.

Veeteede Amet juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Euroopa Liidu õigusaktidest, rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute, millega Eesti Vabariik on ühinenud, nõuetest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustest ja käskkirjadest ning Veeteede Ameti põhimäärusest, samuti teiste ministrite asjassepuutuvatest määrustest.

Veeteede Ameti tegevusvaldkonda kuulub seaduste ja Euroopa Liidu õigusaktidega sätestatud ülesannete ulatuses juhtimisfunktsiooni ja riikliku järelevalve teostamine ning seaduste ja Euroopa Liidu õigusaktidega ettenähtud alusel ja ulatuses riikliku sunni kohaldamine ohutu ja turvalise veeliikluse tagamiseks Eesti Vabariigi merealadel ning laevatatavatel siseveekogudel.

Veeteede Ameti eesmärk on riigi majanduspoliitika elluviimine merenduses ning veeliikluse ohutuse ja turvalisuse tagamine.

Veeteede Ameti põhiülesanded

• riikliku järelevalve teostamine ameti tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle ja vajadusel riikliku sunni kohaldamine
• tingimuste loomine ohutu ja turvalise veeliikluse tagamiseks Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel
• osalemine oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamisel ning ettepanekute tegemine nende muutmiseks ja täiendamiseks, sealhulgas eestikeelse terminoloogia täiustamine
• osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel; oma tegevusvaldkonnaga seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sealhulgas osalemine rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel

Veeteede Ameti ajalugu

Veeteede Ameti ajalugu saab alguse 1918. aastast. Seoses Saksa okupatsioonivõimude lahkumisega Eestist läks 13. novembril Tuletornide ja Meremärkide Valitsus Eesti Ajutise Valitsuse kätte. Samal päeval moodustati Tuletornide ja Meremärkide Valitsus.

Järgmisel päeval, 14. novembril võttis Ajutise Valitsuse esindaja sakslastelt üle Tallinna sadama ning moodustati Tallinna Sadama Komandatuur, millest hiljem kujunes Sadamate Valitsus.

Merejõudude juhataja 1. veebruari 1919. aasta päevakäsuga reorganiseeriti Sadamate Valitsus. Lisaks olemasolevale Sadamate Valitsusele loodi kaks uut valitsust:

• Lootside, Tuletornide ja Meremärkide Valitsus ning
• Veeteede, Sadamate Süvendamise ja Parandamise Amet, mis tegutsesid kõik iseseisvalt.

1. märtsil 1920 koondati moodustatud valitsused ja osakonnad Mereasjanduse Peavalitsuseks, mis allutati Kaubandus-Tööstusministeeriumile.

22. mail 1922 viidi Mereasjanduse Peavalitsus Kaubandus-Tööstusministeeriumi alluvusest Teedeministeeriumi alluvusse.

1. juulil 1929 korraldati Mereasjanduse Peavalitsus ümber ja nimetati Veeteede Valitsuseks, mille põhiliseks ülesandeks oli laevade liikumise korraldamine Eesti merel ja sisevetes, uute sadamate projektide ja veeteede korralduskavade koostamine, Eesti kaubalaevastiku tehniline järelevalve ja riikliku kaubalaevastiku tegevuse juhtimine.

Seoses laevade kinnitamise ja registreerimise seaduse jõustumisega 22. oktoobril 1937 hakkas Veeteede Valitsuse juures töötama Laevakinnistus-Inspektuur, mis moodustus senisest Tallinna Ringkonnakohtu juures asuvast Laevakinnistusjaoskonnast ja Veeteede Valitsuse laevade registreerimise alast.

Riigihoidja 8. aprilli 1938. a. dekreedina välja antud valitsemise korraldamise seaduse alusel nimetati Veeteede Valitsus ümber Veeteede Talituseks. Asutuse ülesanded jäid sealjuures endiseks. Veeteede Talitus eksisteeris kuni nõukogude valitsusasutuste loomiseni.

31. detsembri 1940. aasta aktiga anti Veeteede Talituse varad, kapital ja arhiiv üle Eesti Riiklikule Merelaevandusele Tallinna Mere Kaubasadama isikus. Tuletornid koos inventariga anti üle NSVL Sõja-Merelaevastiku Hüdrograafia Teenistusele.

Veeteede Ameti taasloomine

Otsus Veeteede Ameti moodustamise kohta võeti vastu 1. detsembril 1989 tolleaegses Transpordikomitees. Samal päeval asus tööle ka esimene peadirektor Nathan Tõnnisson.

16. jaanuaril 1990 moodustati Eesti NSV Valitsuse määruse alusel Veeteede Amet.

29. aprillil 1990 kinnitas valitsus Veeteede Ameti põhimääruse, millega anti Veeteede Ametile iseseisva juriidilise isiku staatus. Veeteede Amet määrati Eesti Vabariigi Teede- ja Sideministeeriumi alluvusse.

Veeteede Ameti esimene suurem ülesanne oli Kaubandusliku meresõidu koodeksi ettevalmistamine, mis pärast mahukat tööd 9. detsembril 1991 Riigikogus ka vastu võeti. Samuti hakati looma Eesti laevaregistrit.

8. novembril 1991 kinnitas Vabariigi Valitsus Eesti Laevaregistri põhimääruse. Esimese liputunnistuse nr 002 oli juba augusti lõpus saanud TRANSESTONIA, sest liputunnistus number üks oli hoitud jäämurdjale SUUR TÕLL.

1990. aasta alguses tekkis vajadus hakata meremehi varustama Eesti dokumentidega ning 6. novembril 1992 anti välja 21 esimest Eesti meremehe teenistusraamatut.

Samm-sammult lisandusid Veeteede Ametile uued kohustused. 3. augustil 1993 kirjutati alla Eesti ja Venemaa vahelisele kokkuleppele Eesti territooriumil paiknevate Venemaa sõjalaevastikule kuuluvate hüdrograafiavarade üleandmise kohta.

Sama aasta 1. oktoobrist võttis Eesti endale vastutuse tagada ohutu laevaliiklus oma vetes. Endale võetud kohustuste täitmiseks osteti 1993. aastal Veeteede Ametile jäämurdja TARMO. Alustati ka Eesti merekaartide trükkimist, mille esimene seeria Pärnu laht ilmus trükist juba 27. juulil 1993. Veeteede Ameti taaseksisteerimise esimestel aastatel kuulusid organisatsiooni tegevusvaldkonda ka lootsimise ja rannavalvega seotud ülesanded ning moodustati nii lootsiettevõte kui ka Eesti Rannavalve. See tegeles nii merepääste kui ka merereostuse likvideerimisega. 1995. aastal Eesti Rannavalve likvideeriti ning nii varad kui ka ülesanded anti üle Piirivalveametile ja Mereinspektsioonile. Lootsimine ja jäämurdmine anti 1996. aastal üle Laevaliikluse Korraldamise Keskusele. Jäämurdmine kuulub alates 2000. aastast taas Veeteede Ameti kohustuste hulka.

Paralleelselt tööga Eestis hakkas Veeteede Amet looma rahvusvahelisi suhteid. 31. jaanuaril 1992 astus Eesti Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni IMO liikmeks, kiiresti ühineti ka tähtsamate merendusalaste rahvusvaheliste konventsioonidega. Lisaks IMO-le ühineti 1994. aasta jaanuaris Rahvusvahelise Meremärgistuse ja Tuletornide Assotsiatsiooniga IALA, 1997. aasta veebruaris Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooniga IHO ja 2001. aasta märtsis Rahvusvahelise Navigatsiooni Liiduga PIANC. 1. juulist 2005 on Eesti Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi (Paris MOU riiklik sadamakontroll) täisliige.

Veeteede Ameti struktuuriüksused

Veeteede Ameti struktuuriüksusteks on meresõiduohutuse teenistus, hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus, üldteenistus ning laevaliikluse korraldamise osakond. Teenistuste koosseisus on osakonnad, talitused, bürood ja eriotstarbeline laevastik.

• Veeteede Ameti struktuurskeem (seisuga 9. juuni 2014)
• Veeteede Ameti struktuurskeem (seisuga 1. oktoober 2013)
• Veeteede Ameti struktuurskeem (seisuga 1. veebruar 2010)

Üldteenistus

Üldteenistuse põhiülesandeks on ameti tegevuse eesmärgi täitmine eri valdkondade ühtse ja tasakaalustatud arendamise ja omavahelise seostamise kaudu ning ameti igapäevast tööd toetav tegevus. Teenistus korraldab ameti eelarveprojektide koostamist ja eelarvevahendite analüüsi, töötab välja personalipoliitika ja koolitusstrateegia, korraldab õigusalast tööd, ameti valduses oleva riigivara haldamist, koordineerib ameti rahvusvahelist suhtlemist ning avalikkuse informeerimist ameti tegevusest, koordineerib ameti infotehnoloogilisi projekte, edastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala finants-, personali-, ja palgaarvestuse teenuse osutajale vajalikku informatsiooni ja dokumentatsiooni. Üldteenistus koosneb järgmistest struktuuriüksustest:

• Finantsosakond
• Ökonoomikaosakond
• Personaliosakond
• Juriidiline osakond
• Haldusosakond
• Arendusosakond
• Kommunikatsiooniosakond
  • Arhiivitalitus

Meresõiduohutuse teenistus

Meresõiduohutuse teenistuse põhiülesandeks on riikliku järelevalve teostamine õigusaktidest tulenevate ohutut veeliiklust ja mereturvalisust reguleerivate nõuete täitmise üle laevades, väikelaevades, ettevõtetes, asutustes ja sadamates, aga samuti merekeskkonna kaitse laevade tehnilise järelevalve osas ning laevaõnnetuste juurdlus õigusaktidega sätestatud juhtudel. Meresõiduohutuse teenistus koosneb järgmistest struktuuriüksustest:

• Laevade järelevalve osakond
  • Sidetalitus
  • Ohtliku lasti talitus
• Väike- ja siseveelaevade osakond
• Sadamate järelevalve osakond
• Laevaregistri ja sadamaregistri osakond
• Mereõnnetuste juurdluse ja meresõiduohutuse arenduse osakond
  • Meremeeste diplomeerimise ja registri büroo

Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus

Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse põhiülesandeks on navigatsioonitingimuste kohta informatsiooni kogumine, selle töötlemine ja levitamine ning tingimuste loomine ohutuks veeliikluseks üldkasutatavatel veeteedel ja laevatatavatel sisevetel, sealhulgas järelevalve veeteede vastavuse üle õigusaktide nõuetele. Teenistus haldab veesõidukeid, mille suhtes amet on volitatud asutuseks riigivaraseaduse mõistes. Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus koosneb järgmistest struktuuriüksustest:

• Laevateede osakond (aadressil Valge 4, Tallinn)
• Hüdrograafiaosakond (aadressil Valge 4, Tallinn)
• Navigatsioonimärgistuse osakond (aadressil Lume 9, Tallinn)
  • Põhja-Eesti navigatsioonimärgistuse talitus (aadressil Lume 9, Tallinn)
  • Läänemaa navigatsioonimärgistuse talitus (aadressil Uus-Sadama 2, Haapsalu)
  • Pärnu navigatsioonimärgistuse talitus (aadressil Merekalda 16, Pärnu)
  • Saaremaa navigatsioonimärgistuse talitus (aadressil Pärna 6, Kuressaare)
  • Tartu navigatsioonimärgistuse talitus (aadressil Väike-Turu 4, Tartu)
  • Hooldustalitus (kahe üksusega aadressidel Lume 9, Tallinn ja Rohuküla, Ridala vald, Läänemaa)
• Kartograafiaosakond (aadressil Valge 4, Tallinn)
• Laevastiku osakond (aadressil Lume 9, Tallinn)

Laevaliikluse korraldamise osakond

Laevaliikluse korraldamise osakonna põhiülesandeks on laevaliikluse korraldamise süsteemi haldamine, ööpäevaringne laevaliikluse jälgimine, informatsiooni kogumine, analüüsimine ja edastamine.

• Talvise navigatsiooni talitus

Kvaliteedijuhtimissüsteem

Veeteede Amet hakkas oma juhtimissüsteemi täiustama ning kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutama aastal 2001 standardi ISO 9001:2000 alusel. Aastal 2009 mindi üle standardile ISO 9001:2008. Veeteede Ameti kvaliteedijuhtimissüsteemi on heaks kiitnud Lloyd's Register Quality Assurance Limited. 12. aprillil 2002 väljastas Lloyd's Register EMEA Eesti filiaal ametile vastava sertifikaadi. Seega oli Veeteede Amet esimene riigiasutus, millele väljastati kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaat.

ISO 9001:2008 standardi alusel sertifikaat väljastati Veeteede Ametile 22. aprillil 2009 ja see kehtis kuni 30. aprillini 2011. Uus sertifikaat kehtib 1. maist 2011 kuni 30. aprillini 2014.

Sertifitseerimise vajadus tuleneb rahvusvahelisest konventsioonist "Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon 1978" koos muudatustega (STCW konventsioon).

Veeteede Ametis on sertifitseeritud järgmised valdkonnad:

• meremeeste väljaõppe ja täiendusõppe üle järelevalve teostamine;
• meremeeste diplomeerimise alane tegevus;
• laevade järelevalve;
• sadamate järelevalve.

Veeteede Ameti teiste tegevusalade puhul (laevade järelevalve, ettevõtjate järelevalve, hüdrograafia ja navigatsiooniteabe tagamine, veeteede märgistamine jne) rakendatakse samuti kvaliteedijuhtimissüsteemi põhimõtteid, st kirjeldatakse protseduure, viiakse regulaarselt läbi siseauditeid ja juhtkonnapoolseid ülevaatusi jne, kuid neid valdkondi sertifitseerimisele ei esitata.

Veeteede Amet on oma kvaliteedipoliitika sõnastanud järgmiselt:

• tagame riikliku järelevalve teostamise merenduses ning vajadusel riikliku sunni kohaldamise seadusega ettenähtud alusel ja ulatuses;
• tagame tingimuste loomise ohutuks ja turvaliseks laevaliikluseks Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemerel ning laevatatavatel siseveekogudel;
• tagame oma tegevuse läbipaistvuse ja usaldusväärsuse juhtimissüsteemi pideva parendamise kaudu;
• tegutseme kliendikeskselt, mõistes ja täites klientide vajadusi ning püüdes ületada nende ootusi.

Veeteede Ameti kvaliteedipoliitika juhtlauseks on: Ohutum meresõit.

Veeteede Ameti laevastik

• Laevakontrolli kaater EVA-019
• Jäämurdja TARMO
• Hüdrograafialaev EVA-300
• Hüdrograafialaev EVA-320
• Hüdrograafialaev EVA-325
• Hüdrograafialaev JAKOB PREI
• Hüdrograafiakaater EVA-303 (endine AMA-080)
• Poilaev EVA-301
• Poilaev EVA-302
• Poilaev EVA-308
• Poilaev EVA-317
• Poilaev EVA-318
• Mitmeotstarbeline laev EVA-316
• SEKTORI

Endised laevad

• Lootsikaater EVA 001
• Lootsikaater EVA 002
• Rannavalvelaev EVA 003/EVA 200
• Rannavalvelaev EVA 006
• Rannavalvelaev EVA 007
• Lootsikaater EVA 008
• Rannavalvelaev EVA 009
• Laevakontrollikaater EVA 010
• Poilaev EVA-309
• Poilaev EVA-319
• Poilaev EVA-321

Kirjandus

• "Heitlike aegade tuules", Peeter Peetsalu, 2008
• Kalle Pedak: "Eesti Veeteede Amet", "Eesti laevanduse aastaraamat 1995"
• Vaido Kraav: "Tuletorni-hüdrograafiatalituse aktuaalsed probleemid", "Eesti laevanduse aastaraamat 1995"
• Ants Läänesaar: "Eesti laevaregister", "Eesti laevanduse aastaraamat 1995"
• Viktor Palmet: "Eesti Veeteede Ameti tegevusest", "Eesti laevanduse aastaraamat 1996"
• Arvo Veskimets: "Eesti Veeteede Amet aastatuhande vahetusel", "Eesti laevanduse aastaraamat 2000"
• Tarmo Ots: "Veeteede Amet teel Euroopa Liitu", "Eesti laevanduse aastaraamat 2003"
• Andrus Maide: "85 aastat Veeteede Ametit", "Eesti laevanduse aastaraamat 2004"
• Are Piel: "Laevaliikluse korraldamise keskus", "Eesti laevanduse aastaraamat 2009"
• Nathan Tõnnisson: "Veeteede Ameti taassünd", "Eesti laevanduse aastaraamat 2009"

Viited ja kasutatud allikad

• Veeteede Ameti koduleht
• Veeteede Ameti põhimäärus
• Üldteenistuse põhimäärus
• Meresõiduohutuse teenistuse põhimäärus
• Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse põhimäärus
• Laevaliikluse korraldamise osakonna põhimäärus