Erinevus lehekülje "Ainuõõssed" redaktsioonide vahel
P (1 redaktsioon) |
(toim + kategooria) |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Ainuõõssed''' (''Coelenterata'') | + | '''Ainuõõssed''' (ladina ''Coelenterata'') on madala arengutasemega, enamasti radiaalsümmeetrilise ehitusega, vees (peamiselt meres) elavate selgrootute hõimkond. Ainuõõsseid on umbes 9000 liiki. |
| + | |||
| + | Ainuõõssete suurus on (kombitsaid arvestamata) 1 mm kuni 2,1 m. Nende kehasein koosneb kahest rakukihist (ekto- ja entoderm), mille vahel paikneb mitterakulise vahehüüvendi (mesoglöa) kiht. Ektodermis on ka närvirakke ja erilisi kõrverakke. Keha ainsas õõnes – ühis- ehk gastraalõõnes – ning osaliselt entodermi rakkudes toimub toidu seedimine. Kombitsatest ümbritsetud suuava talitleb ka pärakuna. | ||
| + | |||
| + | Ainuõõssetel on kaks põhikuju – substraadile kinnituv, pungumise teel sigiv, tihti kolooniaid moodustav polüüp ja vabalt ujuv, suguliselt sigiv meduus, mis sageli vahelduvad põlvkondadena. Paljudel polüüpidel on lubi- või sarvtoes. Hõimkonnas on kolm klassi: hüdraloomad (''Hydrosoa''), karikloomad (''Scyphozoa'') ja korallid ehk õisloomad (''Anthozoa''). | ||
| + | |||
| + | ==Vaata ka== | ||
| + | *[[meririst]] | ||
{{Mereleksikon}} | {{Mereleksikon}} | ||
| + | |||
| + | [[Kategooria:Mereelustik]] | ||
Redaktsioon: 24. juuli 2015, kell 06:20
Ainuõõssed (ladina Coelenterata) on madala arengutasemega, enamasti radiaalsümmeetrilise ehitusega, vees (peamiselt meres) elavate selgrootute hõimkond. Ainuõõsseid on umbes 9000 liiki.
Ainuõõssete suurus on (kombitsaid arvestamata) 1 mm kuni 2,1 m. Nende kehasein koosneb kahest rakukihist (ekto- ja entoderm), mille vahel paikneb mitterakulise vahehüüvendi (mesoglöa) kiht. Ektodermis on ka närvirakke ja erilisi kõrverakke. Keha ainsas õõnes – ühis- ehk gastraalõõnes – ning osaliselt entodermi rakkudes toimub toidu seedimine. Kombitsatest ümbritsetud suuava talitleb ka pärakuna.
Ainuõõssetel on kaks põhikuju – substraadile kinnituv, pungumise teel sigiv, tihti kolooniaid moodustav polüüp ja vabalt ujuv, suguliselt sigiv meduus, mis sageli vahelduvad põlvkondadena. Paljudel polüüpidel on lubi- või sarvtoes. Hõimkonnas on kolm klassi: hüdraloomad (Hydrosoa), karikloomad (Scyphozoa) ja korallid ehk õisloomad (Anthozoa).
Vaata ka
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
