Erinevus lehekülje "Hekk" redaktsioonide vahel
P (3 redaktsiooni) |
(lisasin Ennu selgituse) |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
{{mereleksikon}} | {{mereleksikon}} | ||
| + | |||
| + | ==Teistes keeltes== | ||
| + | Hollandi ''hek'' tähistab [[ahter|ahtri]] ülemist osa, mis on tarastatud. Vanasti olid [[roolimees|roolimehed]] ahtris [[tekk|tekil]] ning said sageli vett kaela. Kaitseks ehitati ahtritekile kõrgem osa koos piirdega ehk latt-taraga, mis oligi hek. Ka olid tollased laevad tahaulatuva ahtriosaga mere kohal. | ||
| + | |||
| + | Eestisse tuli sõna tõenäoliselt sakslastelt (''Das Heck''), kes oma kõrgeahtriliste [[kaubalaev]]adega Eestit külastasid. Hekk on tänapäeval kasutusel puu- või põõsaspiirde tähistamiseks, sest laevandusmõiste käib vanade laevade ahtriehitise kohta, mida tänapäeva laevadel pole. ([[Enn Oja]] selgitus) | ||
[[Kategooria:Laevade ehitus]] | [[Kategooria:Laevade ehitus]] | ||
Redaktsioon: 7. november 2017, kell 01:00
Hekk (hollandi hek, saksa Heck) on ahtertäävist tagapool paiknev laevakere ahtriosa.
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
Teistes keeltes
Hollandi hek tähistab ahtri ülemist osa, mis on tarastatud. Vanasti olid roolimehed ahtris tekil ning said sageli vett kaela. Kaitseks ehitati ahtritekile kõrgem osa koos piirdega ehk latt-taraga, mis oligi hek. Ka olid tollased laevad tahaulatuva ahtriosaga mere kohal.
Eestisse tuli sõna tõenäoliselt sakslastelt (Das Heck), kes oma kõrgeahtriliste kaubalaevadega Eestit külastasid. Hekk on tänapäeval kasutusel puu- või põõsaspiirde tähistamiseks, sest laevandusmõiste käib vanade laevade ahtriehitise kohta, mida tänapäeva laevadel pole. (Enn Oja selgitus)
