Erinevus lehekülje "Ujuklaev" redaktsioonide vahel
(→Ajalugu) |
(→Viited) |
||
| 20. rida: | 20. rida: | ||
== Viited == | == Viited == | ||
{{viited}} | {{viited}} | ||
| − | |||
| − | |||
[[Kategooria:Laevatüübid]] | [[Kategooria:Laevatüübid]] | ||
Viimane redaktsioon: 31. märts 2018, kell 00:00
Ujuklaev on veealustel piklikel kandvatel ujukitel (ka ühel ujukil) püsiva kerega laev.
Sisukord
Kirjeldus
Ujuklaeval on kere kuju tõttu võimalikult väike märguv pind. Selle laeva kere erineb tavalise laeva kerest ega ole ka katamaraan ehk kakskerelaev. Ujuklaeva (inglise keeles Small Waterplane Area Hull) põhikonstruktsioon on platvormikujuline ja seda kannavad veealused ujukid. Konstruktsiooni eeliseks on võimalikult väike veeliini pindala, mistõttu ei sõltu laev oluliselt lainetusest, eelised on ka ökonoomsus ja kiirusevõit. Ujuklaevaga pea samasuguste meresõiduomadustega katamaraan on vähemalt 2,5 ja ühekereline laev vähemalt 4 korda pikem. Ujuklaeva ekspluatatsioon on tänu sellele ka tublisti odavam.
Liigitus
- monoujuklaev – Small Waterplane Area Single Hull (SWASH)
- kaksujuklaev – Small Waterplane Area Twin Hull (SWATH)
- kolmujuklaev – Small Waterplane Area Tri-Hull (SWATH)
- mitmikujuklaev –Small Waterplane Area Multi-Hull (SWAMH)
- ristandujuklaev – Small Waterplane Area Hybrid-Hull (SWAHH)
Ajalugu
Ujuklaeva leiutajaks loetakse Frederick George Creedi (1871–1957). Kanadalane esitles oma mõttetööd 1938. aastal ja 1946. aastal anti leiutisele Briti patent. Esmajärjekorras ehitati seda tüüpi laevu 1960.–1970. aastail, peamiselt okeanograafia uurimislaevadeks ja allveelaevade päästelaevadeks. Aluseks võeti katamaraanide ehitus, aga sellest arenes välja täiesti uus laevatüüp. [1]
Eestis on Veeteede Ametil ujuklaev JAKOB PREI.
