JEDINOROG

JEDINOROG
Ehitatud	Petrogradis Balti laevatehases 1910-20 laevaehitusprogrammi raames (kokku kavas 18 laeva; projekti autor I. Bubnov); laeva ehitusmaksumuseks ilma torpeedodeta arvestati 1 ,55 mln rubla
Mõõtmed	67,97x4,45x4,27 m
Veeväljasurve	660/780 t
Peamasinad	2 New London 4-silindrilist 2-taktilist diiselmootorit 2x420 hj, 2 elektrimootorit 2x450 hj; kütuse varu 54,6 t solaarõli, akugrupp: 240 elementi, 1600 A, 220v; käiguvaru: kuni 2500 miili, vee all kuni 100 miili
Kiirus	20 sõlme, mõõdistamisel 8-12 sõlme, külgvaatesonariga 3-6 sõlme
Käiguvaru	12 sõlmelise kiirusega 1000 miili
Meeskond	4 ohvitseri, 4 konduktorit, 31 alamväelast; [12] põhjal 45
Relvastus [12]	2x2x457 mm torpeedotoru (2 vööris, 2 ahtris),12 B3 tüüpi torpeedot, 8 miini, 1x75 mm, 1x57mm, 1x37 mm, 1x7,62mm; 2 Herz'i periskoopi, 35 cm prožektorit, raadiojaam 1 kW
Sukeldumiskiirus	1 min 40 s
Sukeldumissügavus	46 m
Piirsügavus	92 m

JEDINOROG on Bars klassi allveelaev (Morž II seeria).

Teenistuskäik

• 18. märtsil 1914 kanti Vene Siberi laevastiku nimekirja
• 27. veebruaril 1915 viidi üle Balti laevastikku seoses alanud Esimese maailmasõjaga
• 1. augustil 1915 pandi kiil, algas laeva ehitus
• juulis 1916 veesati
• 1. märtsil 1916 määrati allveelaevade diviisi 1. divisjoni koosseisu [3]
• 22. detsembril 1916 määrati teenistusse Balti laevastikku, kus kasutati peamiselt õppelaevana
• 1916.-1917. aastal testiti laeval 5 kW võimsusega raadiojaama kokkupandavat antenni
• 11. juulil 1917 sattus JEDINOROG teel Hankost positsioonile Örö saare piirkonda kividele ja uppus
• 24. septembril 1917 tõstis JEDINOROGi üles Venemaa päästelaev VOLHOV, allveelaev pukseeriti Helsingisse ja sealt Tallinna Noblessneri laevatehasesse remonti
• 25. oktoobril 1917 arvati JEDINOROG sama nime all enamlaste Läänemere laevastiku koosseisu
• 25. veebruaril 1918 uppus JEDINOROG õppelaeva PJOTR VELIKII Tallinnast Helsingisse pukseerimisel kerelekke tõttu Keri lähistel
• 1918. aastal kustutati Balti laevastiku koosseisust

Vraki leidmine

• augustis 2008 mõõdistas esialgu nimetu vraki poilaev EVA-308. Vraki asukoht on 59°43,008' N, 24°49,785' E, vähim veesügavus vrakil 81,5 m, vraki suund 70-250°
• mais 2009 uuriti vrakki uurimislaeva MARE ekspeditsioonil ja Vello Mäss identifitseeris selle kui JEDINOROGi.

Vraki seisund

Vastupidi pealtnägijate kirjeldusele uppus laev ilmselt mitte ahter, vaid vöör ees, rammides end kolmandiku laevakere pikkuselt põhjasetteisse. Sõukruvide ja roolilehega ahter troonib mere põhjast märgatavalt kõrgemal. Torpeedoaparaatide pesad laeva väliskeres näivad olevat tühjad, ent firma Tuukritööde OÜ tehtud ringskaneeriva sonari pildil on näha ahtritekil asuv suurtükk. [6]

Komandörid

• N. Nordstein (1915 - 23. mai 1916)
• L. Trofimov (1916 - 26. märts 1917)
• leitnant L. von Elsner (12. oktoober 1916? - 25. veebruar 1918)

Allikad

• [1] Апалков Ю. В. Боевые корабли русского флота 8. 1914г - 10. 1917г. Cправочник. Санкт-Петербург, 1996
• [2] Моисеев Ϲ.П. Ϲписок кораблей Русского парового и броненосного флота с 1861 по 1917 г. Москва, 1948
• [3] Тарас А. E. Подводные лодки Великой войны (1914-1918). Харвест, Минск, 2003
• [4] Мужеников В. Б. Аварии и катастрофы подводных лодок. ч. 1. Галея Принт, C-Петербург, 2003
• [5] Ковалев Э. А. Рыцари глубин: Хроника зари российского подплава. Центрополиграф. C-Петербург 2005
• [6] Vello Mäss. Lippude lehvides mere põhja: Uppunud allveelaev Tallinn-Helsingi laevateel. Horisont 2009, nr 5
• [7] [1]
• [8] [2]
• [9] [3]
• [10] [4]
• [11] [5]
• [12] [6]

Pildid

<gallery> Pilt:Foto JEDINOROG1.jpg|JEDINOROGi vrakk merepõhjas nähtuna Eesti Meremuuseumi kunsniku Roman Matkiewicz'i pilgu läbi [6]. Pilt:JEDINOROG2.jpg|JEDINOROGi vrakk nähtuna hüdrograafialaeva JAKOB PREI sonari pilgu läbi, tekil on märgatavad reelingu jäänused ja kahur, ahter "istub" kindlalt põhjasetteis, vöör kergitatud põhja kohale.