LEMBIT (allveelaev)

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 19. mai 2011, kell 21:21 kasutajalt Madli (arutelu) (Lehekülg "LEMBIT" teisaldatud pealkirja "LEMBIT (allveelaev)" alla: on mitu laeva nimega LEMBIT)

Artikli põhi on võetud Vikipeediast. Harjutamiseks. Tänud Vikipeedia autoritele artikli tegemise eest!

Allveelaev Lembit

Lembit

Ajalugu
Ehitaja: Vickers-Armstrong Ltd, Suurbritannia
Ehituse algus: 1934
Vettelaskmine: juuli 1936
Teenistuses: 1937 - 1979
Muuseumis: alates aprill 1992
Tehnilised andmed
Üldpikkus: 59,5 m
Laius: 7,5 m
Süvis: 3,6 m
Veeväljasurve: pinnal 667 t; sukeldunult 853 t
Kiirus: pinnal 13,7; sukeldunult 8,5 sõlme
Sukeldumissügavus: kuni 90 m
Autonoomsus: kuni 4 nädalat
Peamasin: 2 Diiselmootorit Vickers-Armstrong Ltd 2 x 600 hj

2 Elektrimootorit Metropolitan-Vickers 2 x 395 hj (205/220 v, 1600 A)

Vint: 2 vinti
Meeskond: 32 inimest sh 4 ohvitseri
Allveelaev Lembit
Lembitu komandosild
Lembitu torpeedotorud

Lembit (vette lastud 7. juulil 1936) on üks kahest allveelaevast (teine oli Kalev), mille Eesti Vabariik tellis vahetult enne Teist maailmasõda Inglismaalt. Kalev lasti sõja käigus põhja, kuid Lembit on tänapäevani säilinud ning kasutusel olnud nii NSVL Allveelaevastiku õppelaevana kui ka muuseumieksponaadina.

Ajalugu

Allveelaev-miiniveeskja Lembit on üks kahest Eesti Vabariigi tellitud ja Suurbritannias 1936/1937 valminud allveelaevast. Tänaseni on levinud arvamus, et meie allveelaevad ehitati täiesti Inglise malli järgi. See on vaid osaliselt tõde. Tõepoolest kasutati palju detaile ja sõlmi, millised olid ka Inglise laevadel, kuid Eesti allveelaevad on siiski unikaalsed, ehitatud individuaalprojekti järgi. Tänapäevases allveelaevade kohta käivas kirjanduses nimetatakse neid "Kalev Class". Allveelaevade ehitamiseks sõlmitud leping nägi ette Tellija poolt Järelvalvekomisjoni loomise ja selle saatmise laevade ehitusele. Leping kirjutati alla Kaitseministeeriumi poolt 12. detsembril 1934 ja kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt 18. detsembril 1934.

Esimene allveelaev pidi olema üle antud hiljemalt 18. märtsil ja teine 18. mail 1937. Esimene konkreetne ettevõtmine Eesti poolelt oli järelvalvekomisjoni läkitamine Inglismaale. See jõudis kohale 17. jaanuaril 1935 ja kogu komisjonile korraldati lühiajaline erialakursus. Oluliseks tähiseks allveelaevade ehitamisel oli kiiluplaatide paigaldamine 19. juunil 1935. Seda tehti samal päeval mõlemale laevale, nr 705 ja nr 706-le. Nendele numbritele pandi nimed rohkem kui aasta hiljem. Nr 705 sai omale nimeks Kalev ja nr 706 Lembit.

1. novembriks 1935 oli laevade korpusest valmis 47% nr 705 juures ja 45% nr 706 juures. Diiselmootoritest oli valmis vastavalt 37% ja 17%. Kerede jaoks vajalik teras oli kohal ja suuremalt jaolt komisjoni poolt katsetatud – kontrollitud. Peaelektrimootoreid ei olnud valmis kommalgi laeval, kuid kogu tarvilik materjal kohal ja pooltooted ootamas allhanke-tehastest. Osaliselt olid valmis abimehhanismid, vastavalt 10% ja 7%. Akupatareide kallal olid tööd veel alustamata. Allveelaevad Lembit ja Kalev lasti vette 7. juulil 1936 Vickers-Armstrong Ltd Laevatehases Barrow-in-Furnessis. Lembitu ristis saadik August Schmidti abikaasa Alice, lausudes: Annan sulle nimeks "Lembit". Õnnelik ja edurikas olgu sinu tegevus. Õnnistagu Jumal kõiki, kes sinul teenivad.

19. detsembril 1935 saatis Järelvalvekomisjon Merejõudude Staabi ülemale kirja, kus tehti ettepanekud allveelaevade meeskondade koosseisu kohta. Komisjoni ettepanekud nii ametinimetuste kui ametikohtade arvu kohta leidsid hiljem, koosseisude kehtestamisel 1. septembrist 1936, täiel määral arvestamist. Ettepanekule kaasnes üksikasjalik seletuskiri põhjendustega Merejõudude Staabi esialgse kava muutmiseks. Kokkuvõtlikult võiks põhjenduse refereerida nii, et kõige tähtsam on ette näha igale meeskonna liikmele mitme (vähemalt kolme) eriala valdamine. Ametikohale tuli leida mees keerulisema (spetsiifilisema) eriala järgi. Näiteks on hõlpsam õpetada raadiotelegrafistile signalisti eriala kui vastupidi. Piiratud meeskonna juures (allveelaev ei mahuta ju kuigi palju) on võimatu lülitada koosseisu 9 roolurit. Aga just niipalju neid allveesõidul kolmeks vahiks vaja. Oluliseks peeti, et enamikel erialadel (motoristid, torpedistid, elektrikud, raadiotelegrafistid) oleksid esindatud kõik auastmed I järgu madrustest instruktorini. See annaks meestele perspektiivi jõuda teenistusredelil edasi. 1936.a kinnitatud koosseisud pidasid vastu 1. aprillini 1940. Siis kehtestati terves mereväes uued koosseisud, kuid allveelaevade jaoks tehtud muudatused olid väga väikesed. Järelikult oli esimene koosseis piisavalt põhjendatud.

Maist 1937 kuni 6. augustini 1940 olid allveelaevad Eesti Mereväe teenistuses. II maailmasõjas osalesid Lembit ja Kalev Nõukogude Liidu Baltimere Laevastiku koosseisus. Allveelaev Kalev hukkus 1941. aasta oktoobris Soome lahes. 1945–1956 teenis Lembit nimetähise U-1 ja S-85 all Baltimere Laevastikus; alates 1957 nimetähise STŽ-24 ja UTS-29 all Gorkis (praegune Nižni Novgorod) eksperimentaal- ja õppe-treeninglaevana. 1979 toodi Lembit Tallinna üleandmiseks Baltimere Laevastiku muusumile.

1992. aasta aprillis võeti allveelaev Eesti Vabariigi valitsuse korraldusel üle Eesti Meremuuseumile.

  • 1. augustil 1994 kanti Lembit Eesti Mereväe laevade nimekirja laevana nr 1.
  • 16. mail 2011 langetati Lembitul Eesti Mereväe lipp.
  • Laevalt on demonteeritud mitmeid olulisi seadmeid:
    • Vasaku parda diiselmootor, mis eemaldati Gorkis, kui Lembitut kasutati õppelaevana.
    • Carl Zeissi originaalperiskoop, mis asendati hiljem nõukogude variandiga.
    • Eemaldatud on ka Lembitu luureperiskoop, mida kasutati enne pinnale tõusmist, et näha, kas läheduses on vastaste õhujõude.
    • Kadunud on ka hulgaliselt messingist kraane.
  • Lembit oli vanim allveelaev maailmas, mida hoiti vees ligi 75 aastat, samuti on see ainus oma seeriast säilinud allveelaev.
  • Lembit seisab Tallinnas Lennusadamas üsna originaalilähedases seisukorras ja on avatud külastajatele. Laev kuulub Eesti Meremuuseumile.

Lahinguretked

10.08.1941 - 21.08.1941

19.10.1941 - 26.10.1941

05.11.1941 - 05.11.1941

21.08.1942 - 19.09.1942

01.10.1944 - 18.10.1944

24.11.1944 - 15.12.1944

23.03.1945 - 14.04.1945

Võidud

14.09.1942 12:07 vigastatud Saksa "Finnland" 5281 brt.

13.10.1944 02:26 uputatud Taani "Hilma Lau" 2414 brt.

Relvastus

  • 4 torpeedotoru vööris (8 torpeedoga)
  • 10 vertikaalset miinitoru (20 miiniga)
  • automaatkahur Bofors L/43 (kaliibriga 40 mm)
  • kuulipilduja Lewis (kaliibriga 7,71 mm), mis hiljem asendati kuulipildujaga Maxim (kaliibriga 7,62 mm)

Torpeedod

Allveelaeva Lembit torpeedoaparaadi pikkus on 7115 mm. Algsed 7 meetrised torpeedod, mis olid ostetud Inglismaalt läksid Teise maailmasõja alguses „kaduma”. Seejärel sobitati mõlemad allveelaevad (Lembit ja Kalev) N. Liidu torpeedodele 53–27 (modifikatsioon I ja II – 6,98 m), mille konstruktor Richard Korwin-Kossakowsky ehitas ümber Itaaliast pärit torpeedo 53F alusel, mis saigi prototüübiks torpeedole 5338, mille detailid on ka eksponeeritud Lennusadama meremuuseumis. Andekas konstruktor aga vangistati ning lasti 1937. aastal NKVD poolt maha.

Eesti allveelaevadel Kalev ja Lembitu kasutatud miinid

1937–1941

Eesti Tüüp A – kere; SSM (EMA) inglise ankur.
Diameeter: 810 mm
Lõhkelaeng: 150 kg
Miinide tagavara: 209 tk. Tallinnas neist 149 tk. Kaotatud Liepajas ja Tallinnas
Veeskatud miine: 1941: Lembitul - 40 ja Kalevil – 20

1942–1943

Planeeriti kasutada: CCCP – ЭП
Diameeter: 980 mm
Lõhkelaeng: 300 kg
Miinide tagavara: Läänemerel nende miinide varu ei olnud.
Veeskatud miine: 0

1944–1955

Suurbritannia Vickers T-IV
Lõhkelaeng: 145 kg
Diameeter: 890 mm
Miinide tagavara: 100 tk saadetud Inglismaalt.
Veeskatud miine: 1944-1945: Lembitul - 60

Autasud

Galerii

Vaata ka

Välislingid

Mall:Commons

Kirjandus

  • Мирослав Морозов: Подводные лодки ВМФ СССР в Великой Отечественной войне 1941-1945 гг. Летопись боевых походов. Часть 1. Краснознаменный Балтийский флот.
  • Eesti allveelaevad lasti vette suure pidulikkusega. Uus Eesti, 10. juuli 1936, nr. 183, lk. 1.

en:EML Lembit hu:EML Lembit ru:Лембит (подводная лодка)