KALEV (allveelaev)

Laeva andmed
KALEV merekatsetustel Suurbritannia vetes 1937
Nimi:	KALEV
MMSI number:	705
Lipp:	Eesti
Ehitusaasta:	1935-36
Ehituskoht:	Suurbritannia
Ehitaja:	Vickers-Armstrong laevatehases Barrow-in-Furnessis
Tüüp:	allveelaev
Sõsarlaevad:	LEMBIT
Tellitud:	12. detsember 1934
Vette lastud:	7. juuli 1936
Ristitud:	13. mai 1936, ristiema Elsa-Regiina Strobel
Üle antud:	12. märts 1937
Maksumus:	180 000 £
Teenistuses alates:	8. september 1936
Õnnetused:	jäi kadunuks 29. oktoobril 1941
Maksimaalne pikkus:	59,5 m
Maksimaalne laius:	7,3 m
Mahuline veeväljasurve:	665,5 t
Kiirus:	13,7/8,5 sõlme
Sõidukaugus:	pealvee 10 sõlmelise kiirusega 2622 miili, vee all 4 sõlmelise kiirusega 81 miili;
Kere materjal:	teras
Peamasin:	2x600 hj Vickers-Armstrong reversiivset diiselmootorit, 2x395 hj Metropolitan-Vickers elektrimootorit, diiselmootorite töö ajal kasutusel generaatoritena, 2 3-labalist 1,4 m läbimõõduga sõukruvi;
Muud seadmed:	Sperry MK VIII mod.23 vurrkompass, Atlas Werke hüdrofon (tegevusulatus kuni 2,5 miili), Atlas-Werke AG kajalood (mõõtmispiirkonnad 0-100 m ja 0-500 m), Marconi-tüüpi raadiosaatja ja vastuvõtja);
Laevapere:	43
Ohvitsere:	4 + 28 allohvitseri
Sõdureid:	1-2 ajateenijat
Relvastus:	4x533 mm torpeedotoru (paiknesid vööris, võimalik kasutada ka 450mm torpeedosid), 8 torpeedot, 20 Eestis valmistatud A-tüüpi meremiini, 1x40 mm Bofors õhutõrjesuurtükk, lahingukomplekt 500 mürsku (nõukogude andmeil 1000 [12]), 1x7,7 mm kuulipilduja, lahingukomplekt 2000 padrunit;
Sukeldumissügavus:	normaalselt 75 m, lubatud kuni 90 m;

KALEV oli üks kahest Kalev-klassi allveelaevast, mille Eesti Vabariik tellis 12. detsembril 1934. Teine laev oli LEMBIT.

KALEV lasti vette 7. juulil 1936 ning võeti Eesti Mereväe teenistusse sügisel 1937. 1940. aastal võttis laeva üle Nõukogude Liit.

KALEV tunnistati kadunuks 29. oktoobril 1941, arvatavalt sõitis laev otsa miinile. KALEVI vrakki pole otsingutest hoolimata siiani leitud.

Ehitamine ja kojusaabumine 1934-37

• 1934 - 12. detsembril Tallinnas sõlmitud ehituslepingu allkirjastas tellija esindajana kitseminister kondralmajor Paul Lill ja hankija esindajana firma Vickers & Armstrong Ltd. esindaja George Sinclair, laeva hinnaks 180 000£ [20];
• 1935 - 19. juunil paigaldati Suurbritannias, Lancashires, Barrow-in-Furnessi Vickers-Armstrongs, Ltd. tehases laeva nr 705 kiiluplaadid (168. ehitatud allveelaev) [2];
• 1935 - 1. november korpusest oli valmis 47%, diiselmootoritest 37%, abimehhanismidest 10% [2].
• 1936 - 1. aprill 88% korpusest, 75% diiselmootoreist ja 40% abimehhanismidest valmis [2].
• 1936 - 13. mai sai laev nr 705 Kaitsevägede ülemjuhataja käskkirjaga nr 92 nimeks KALEV [2];
• 1936 - 7. juulil kell 13:20 lasti KALEV Eesti hümni ja tehasevilede saatel pidulikult vette, ristiemaks määras Kaitsevägede Ülemjuhataja allveelaevade ehitamise järelvalvekomisjoni esimehe, kaptenleitnant Friedrich Strobeli abikaasa, proua Elsa-Regiina Strobeli [1];
• 1936 - 8. september Kaitsevägede Ülemjuhataja käskkirjaga nr 161 kinnitati 1. septembrist allveelaeva KALEV koosseis, sh ohvitseride ametikohad: komandör - kaptenleitnant, komandöri abi - kaptenmajor, spetsialist (miini-torpeedoohvitser) - vanemleitnant, insener-mehaanik – kaptenmajor ja esialgne meeskonna (üleajateenijad) nimekiri, kuid osa nimekirja kantuist tegelikult laeval ei teeninud.
• 1937 - 17. jaanuaril toimus esimene sukeldumis- ja trimmikatse Barrow sadama veealal** [2];
• 1937 - 12. märtsil kell 10:00 algas üleandmise ja vastuvõtmise tseremoonia, KALEV loeti Eesti Mereväe koosseisu kuuluvaks, heisati Eesti Mereväe lipp ning meeskond hakkas kandma mereväevormi, laeva võttis vastu Eesti merejõudude juhataja, mereväekapten Valentin Grenz [2];
• 1937 - 15. märtsil algasid vastuvõtukatsetused [1];
• 1937 - 3. aprillil lahkus lõplikult Barrow-in-Furnessist;
• 1937 - 6. aprillil saabus Portsmouthi iseseisvaiks sukeldumiskatsetusteks Briti Admiraliteedi poolt määratud veealal [1];
• 1937 - 18. mail asus ankrupaigale Spitheadis [1];
• 1937 - 20. mail osales ainsa välismaise allveelaevana kuningas George VI kroonimise auks korraldatud mereväeparaadil, millest võttis osa 1060 laeva, neist ligi 300 sõjalaeva, sh 17 välisriikidest[1];
• 1937 - 20. mail kell 16:27 möödus kuninglik jaht VICTORIA AND ALBERT kuningapaari printsess Elizabethiga pardal KALEVIST [1];
• 1937 - 22. mail võeti Weymouthis pardale 4 533 mm ja 2 450 mm torpeedot [1];
• 1937 - 24. mail võeti Thamesi jõel Dartfordi lähistel vastu torpeedode laengud ja sütikud [1];
• 1937 - 25. mail asus Gravesendist koduteele[1];

• Kodudee: Põhjameri – Taani väinad – Läänemeri läbiti seitsme päevaga vee peal liikudes;
• 1937 - 31. mail kell 04:00 märgati Hiiumadala tulelaeval KALEVIT [1];
• 1931 - 31. mail jäädi ankrusse Keibu lahte, kus sama päeva õhtul käidi kalur J. Käbi saunas, millest laeva külalisteraamatusse jäid esimesed Eestimaal lisatud read: „Õnne kaasa esimeselt külastajalt KALEVIL Eesti vetes. J. Käbi, Keibo laht 31.5.1937. Tulge ikka sauna Keibo ranna külla”[1];
• 1937 - 1. juunil kell 11:05 kohtuti Pakri lähistel vastusõitnud Mereväe tolleaegse lipulaevaga SULEV ja vahetati liputervitusi, filmimees Konstantin Märsaka jäädvustas piduliku kohtumise filmilindile [1];
• 1937 - 1. juunil kell 13:45 raporteeris vanemleitnant A. Pontak Tallinna Sõjasadamas Merejõudude juhatajale, mereväekapten V. Grenzile allveelaeva KALEV saabumisest kodumaale [1];

Rahuaegne teenistus 1937-40 Eesti lipu all

• 1937 - 1. juunil määrati meeskond, 4 ohvitseri ja 21 üleajateenijat „seebile” [1];
• 1937 - 2. juunil määrati meeskond toidurahale Harjumaa normi järele [1];
• 1937 - 6. juunil osales I Eesti Merenduspäeval Kaupmehe silla ääres [1];
• 1937 - 9. juulil kell 10:00 kohtas Pakri tuletorni lähistel koos lipulaevaga SULEV kojusaabuvat sõsarlaeva LEMBIT [1];
• 1937 - 12. juulil väljus Merelaevastiku divisjoni koosseisus Loksale suvistele õppustele, eesmärgiks tutvuda laevasõiduoludega Eesti rannikumeres [1];
• 1937 - 12. augustil külastas Virtsut ja Pärnut [1];
• 1937 – 23.– 24. septembril osales Merelaevastiku divisjoni taktikaõppustel Soome lahes [1];
• 1937 - 9. oktoobril paigaldati „Atlas-Werke AG” kajalood, allveetelegraaf ja hüdrofonid [1];
• 1937 - 10. detsembril lõpetati selleaastane laevasõiduhooaeg, laev dokiti Riigi Sadamatehases korraliseks ülevaatuseks. Eestisse saabumisest alates viibiti vee all kokku 39 tundi 24 minutit [1];
• 1937 13.–14. jaanuaril harjutati Hara lahes tegutsemist nõrgas jääs [1];
• 1938 - 18. mail algas suvine õppusteperiood [1];
• 1938 - 25.–30. juulil toimus õppesõit Narva lahte, tutvuti sadamate ja reididega [1];
• 1938 - 10. augustil suunduti miiniveeskaja SUUROP saatel õppustele Väinamerre ja Liivi lahte [1];
• 1938 - 5. septembril paigaldati 40 mm Boforsi õhutõrjesuurtükk [1];
• 1938 - 24. septembril alustas koos LEMBITUGA suurükilaeva LAINE saatel esimest välisreisi Helsingisse [1];
• 1938 - 15. detsembril lõpetati suvine laevasõiduhooaeg, vee all viibiti hooaja jooksul 109 tundi 36 minutit [1], [2];
• 1938. - 4. mail vigastas Miinisadamas kaiga kokkupõrkel vööri [1], [2];
• 1939 - 7. mail alustati suvehooaega [1], [2];
• 1939 - 29. maist 9. juunini Eesti–Soome ühisõppustel Lappohja piirkonnas koos LEMBITUGA SULEVI saatel, Soome poolt osalesid VETEHINEN, VESIHIISI ja VESIKO miiniveeskaja LOUHI saatel; õppuste üldjuhiks oli Soome allveelaevastiku ülem, kaptenleitnant Arto Kivikuru, peaülesandeks torpeedorünnakute harjutamine [1];
• 1939 - 17.– 22. juulil osales Lappohjas ühisõppuste II etapil, mil harjutati lennukitega kaetud laevakoondise ründamist [1], [2];
• 1939 - augustis Tallinna lahel harjutati koos LEMBITUGA sukeldumist ja torpeedolaskmist [1];
• 1939 - 11.–17. augustil laevastiku koosseisus õppesõit piki põhjarannikut Narva-Jõesuuni [1], [2];
• 1939 - septembris uuris divisjoniülema korraldusel Hara saare tagusel veealal kahe allveelaeva ankrusseismise ja akude laadimise võimalust [1];
• 1939 - 19. septembril seati täielikku lahinguvalmidusse: võeti peale 4 lahingutorpeedot, õhutõrjesuurtüki laskemoon, käsirelvad koos laskemoonaga ja toiduvaru 7 päevaks, meeskond viibis laevas, valmis kohe merele minema [1];
• 1939 - 3. oktoobril valmisoleku astet alandati: lahinguvalmiduses pidid allveelaevad olema vaheldumisi üle päeva [1];
• 1939 - 6. novembril määrati laeva komandöriks vanemleitnant Verner Puurand, komandöri abiks vanemleitnant O. Valdre, miini-torpeedoohvitseriks nooremleitnant L. Loodus [1];
• 1939 - 21. novembril osales meeskond jäämurdja SUUR TÕLL tulekahju kustutamisel, 7 meeskonnaliikmele avaldati kiitust.
• 1940 - 4. jaanuarist määrati miini-torpeedoohvitseriks nooremleitnant A. Nael [1];
• 1940 - 20. jaanuaril annetati laevale a/s „Aivaz” tehases valmistatud vapp, millel kiri „Julgelt, kindlalt, rahulikult” [1];
• 1940 - 25. jaanuaril lubati alustada plaanilisi remonttöid, osa meeskonnast lasti puhkusele.
• 1940 - 13. veebruaril anti lahingutorpeedod lattu[1], [2];
• 1940 - 1. aprillist kehtestatud uue koosseisu nr 66 kohaselt kuulus meeskonda 4 ohvitseri, 3 vanemveeblit, 5 veeblit, 7 vanemmaati, 4 maati, 4 nooremmaati, 1 portupei aspirant nooremmaat, 3 vanemmadrust, kokku 31 meeskonnaliiget [1], [2];
• 1940 - 10. mail alustati suvist laevasõiduhooaega [1], [2];
• 1940 - 18. maist kuni 3. juunini Riigi Sadamatehase dokis [1], [2];
• 1940 - 11. juunil asus punalaevastiku lahingukäsu nr 1/OB kohaselt Hara lahes [1].

Rahuaegne teenistus 1940-41 nõukogude lipu all

• 1940 - 17. juunil andis Merelaevastiku ülem kpt-mjr A. Pontak operatiivkäsu nr 5 alustada laevadel sõjapäevaraamatu pidamist, kusjuures NSVLi laevadesse tuli suhtuda kui liitlasriigi omadesse [1], samal päeval blokeeriti NSVLi sõjalaevade poolt Loksal [16];
• 1940 - 21. juuni riigipöörde ajal asus Loksal, kust Tallinnasse konvoeerimise ajal võeti nõukogulaste poolt üle ja viidi Tallinna Miinisadamasse, kus võeti maha suurtükid ja kuulipildujate lukud ning sõuvõlli sidurimuhvid [2];
• 1940 - 23. juuni „salajase“ teate põhjal kuulus meeskonda 4 ohvitseri, 25 kaadriallohvitseri ja 3 ajateenijat [1];
• 1940 - 13. augustil pärast Eesti inkorporeerimist andis Sõjamerelaevastiku rahvakomissar N. Kuznetsov välja käskkirja nr 00208, millega kõik Eesti sõjalaevastiku alused võeti üle Punalipulise Balti Laevastiku koosseisu [16];
• 1940 - 19. augustil heisati KALEVIL NSVLi punalipp, määrati Punalipulise Balti Laevastiku 2. allveelaevade brigaadi koosseisu, staabi otsealluvusse [19];
• 1940 - 21. augusti ENSV valitsuse otsusega anti KALEV üle NSVLi Balti laevastikule [2];
• 1940 - 24. augustil saatis N. Kuznetsov Rahvakomissaride Nõukogu esimehele V. Molotovile kirja sooviga seniks kuni reguleeritakse endiste Balti riikide kodanike teenistussuhted Punaarme ja -laevastikuga „kasutada mõningaid allveelaevade alamastme komandöre ja asjatundjaid, ülejäänud koheselt asendada punalaevastiklastega“.
• 1940 - 27. augustil lahkus laevalt insener-mehaanik Martin Sõster [2];
• 1940 - 1. septembril lahkus laevalt miini-torpeedo ohvitser Arnold Nael [2];
• 1940 - 18. septembrist liideti Merejõudude juhataja käskkirja nr 285 kohaselt KALEV ametlikult Balti laevastikuga [2];
• 1940 - septembris jäi KALEVI komandöriks v-ltn V. Puurand, kelle auaste nimetati PBLi koosseisus ümber kaptenleitnandiks [2];
• 1940 - 3. oktoobril määrati Sõjamerelaevastiku Rahvakomissari käskkirjaga nr 03268 KALEVI komandöriks vanemleitnant Boris Nõrov [17], tema abiks kaptenleitnant V. Puurand*** [2];
• 1940 - 8. oktoobril kinnitatud uue koosseisu kohaselt kuulus meeskonda kuus ohvitseri (komandör, komissar, komandöri vanemabi, tüürimees, minöör ja insener-mehaanik), 17 allohvitseri ja 14 madrust, kokku 37 meest [2];
• 1940 - 12. oktoobril viidi laeval olevad 27 eestlastest allohvitseri punalaevastiku koosseisu [2];
• 1940 - 1. novembril vormistati ametlik allveelaeva KALEV üleandmise vastuvõtmise akt ning senine komandöri abi, kaptenleitnant V. Puurand, arvati reservi [2];
• 1940 – aasta lõpuks jäi KALEVILE instruktoritena teenistusse pootsman mitšman Nigul Metsar, miini-torpeedogrupi vanem, peavanem Helmuth Adler ja trümmigrupi vanem Vello Vetela [2], [18];
• 1941 - veebruaris andsid eestlastest meeskonnaliikmed vande.
• 1941 - 11. veebruaril määrati KALEV Sõjamerelaevastiku Rahvakomissar N. Kuznetsovi käskkirjaga nr 0010 1. allveelaevade brigaadi 3. divisjoni ja tolleks ajaks kaptenleitnandiks ülendatud B. Nõrov sai käsu alustada ettevalmistusi laeva üleviimiseks Tallinnast Liepājasse.
• 1941 - 4. mail õppustelt naastes rammis vööriga kaid, vigastas pealisehitust ja viidi neljaks päevaks dokki [2];
• 1941 - mais toodi ülesõiduks Tallinnast Liepājasse laevale vahepeal miiniveeskaja SUUROP komandöri abiks määratud kaptenleitnant V. Puurand ja määrati komandöri vanemabiks [2];
• 1941 - 17. mail saabus Liepājasse [2].

1941 sõjasõidud

• 1941 - 22. juunil, sõja esimesel päeval olevat kaptenleitnant V. Puurand juhtinud laeval suurtükituld saksa lennukite pihta [2]. Kinnitamata andmeil olevat KALEVI ja LEMBITU õhutõrjetulega alla tulistatud vastase pommitaja [17];
• 1941 - 22. juunil kell 23:50 (teistel andmeil 23:20) väljus Liepājast, pardal oli ka divisjonikomandör, 3. järgu kapten A. Averotškin, jättes sadamasse kogu Tallinnast sinna veetud lahingumoona, sh miinid ja torpeedod;
• 1941 - 23. juunil saabus Ventspilsi [17];
• 1941 - 25. juunil (teistel andmeil 24. või isegi 23.) saabus Ust-Dvinskisse (Riiga) [17];
• 1941 - 27. juunil saabus Kuivastu reidile [17];
• 1941 - 30. juunil läks läbi Kumari kanali Rohukülla [17];
• 1941 - 1. juulil saabus Paldiskisse [17], arvatavasti siin lahkus laevalt vanemabi V. Puurand [2];
• 1941 - 4. juulil läks Paldiskist Tallinna [17];
• 1941 - 5. juulil jõudis Tallinnast Kroonlinna ja viidi kohe dokki [17];
• 1941 - 12.-21. juulil kohandati torpeedoaparaadid nõukogude „53-27”-tüüpi torpeedode kasutamiseks [2], [17];
• 1941 – 25–31. juulini viibis Kroonlinnas dokis [17];
• 1941- 2./3. augustil läks koos LEMBITUGA Kroonlinnast Tallinna [17];
• 1941 - 8. augustil väljus Tallinnast traalerite eskordi saatel esimesele lahinguretkele positsioonile nr 20 Oviši-Užava rannikule, ülesandega selgitada välja vastase kasutatavad laevateed ja need mineerida (miinišahtides oli vaid 10 miini) [1], [2], [17];
• 1941 - 11. augustil vee peale tulles oldi küll Läti rannikul, kuid soovitud piirkonnast 42 miili eemal [2];
• 1941 - 12. augustil veeskas miinid (tõke 82A; miinitõkke number omistati pärast sõda), kuid mitte laevateele, operatsioon loeti ebaõnnestunuks [17];
• 1941 - 21. augustil saabus traalerite ja vahilaevade saatel koos LEMBITUGA Tallinna. Traalerite puudusel ei suudetud saata Kroonlinna esimesel lahinguretkel avastatud puuduste kõrvaldamiseks [12], [17]
• 1941 - 28. augustil lahkus Tallinnast Kroonlinna peajõudude koosseisus. Üldise segaduse tõttu Juminda miiniväljal ei suutnud oma kohta rivis hoida ja jäi määratud laevadegrupist maha [2], [17];
• 1941 - 29. augustil ühines öösel ankrus seisnud transportlaevade konvoiga, päeval sai lennurünnakus komandör haavata ja üks punalaevastiklane surma (teistel andmeil sai surma sideohvitser, vanemleitnant N. Tarutin). Samal päeval päästeti 8 hukkunud laevadelt vette sattunud inimest [17];
• 1941 - 30. augustil saabus Kroonlinna [17];
• 1941 - 12. septembril paigaldati laevale sügavveepommid juhuks, kui Leningrad langeb vaenlase kätte ja laevad tuleb hävitada [17];
• 1941 - 23. septembril kõrvaldati laevalt 3 eestlasest meeskonnaliiget [1], [17];
• 1941 - 4. oktoobril viidi Kroonlinnast Leningradi [17];
• 1941 - 16. oktoobril viidi Leningradist üle Kroonlinna [17];
• 1941 - 26. oktoobril kell 11:00 viidi Kroonlinna Kaupmehesadama 2. kai äärde laskemoona ja varustuse laadimiseks eelseisva lahinguretke tarbeks [8];
• 1941 - 27. oktoobril sai komandör, kaptenleitnant B. Nõrov brigaadikomandöri, 2. järgu kapten A. Tripolski, komissari, I. Majorovi ja staabiülema, 2. järgu kapten L. Kurnikovi allkirjadega lahingukäsu nr. 10/op, mille kohaselt tuli 29. oktoobri hommikuks asuda positsioonile meridiaanide 24°20'E ja 25°00'E vahel eesmärgiga hävitada vastase sõja- ja transportlaevu piiramatu allveesõja reeglite kohaselt; selgitada välja vastase juurdepääsuteed Tallinnale ja veesata neile tõke miinisaartena, sidet pidada kooditabeli abil, vastase liinilaevade ja ristlejate olemasolust (neid ei kavatsenud sakslased kunagi siiakanti saata) teavitada kohe pärast nende ründamist. [8], [17];
• 1941 - 27. oktoobril kell 21:15 tehti allveelaevade brigaadi lahingutegevuse päevaraamatusse sissekanne: KALEVI väljumine positsioonile on vöörikompressorite rikke tõttu tühistatud [8];
• 1941 - 29. oktoobril kell 11:00 teavitati vastavaid ranna- ja veerajooni kaitse staape uuesti KALEVi väljumisest [8];
• 1941 - 29. oktoobril kell 19:05 väljus Kroonlinnast, ülesandeks rünnata torpeedodega vastase laevu, veesata miinid saartõketena Tallinnasse suunduvaile laevateedele ja maandada Ihasalu piirkonnas 3-liikmeline laevastiku staabi luurerühm (seda ülesannet esmaselt antud lahingukäsk ei sisaldanud) [8];
• 1941 - 29. oktoobril kell 19:50 kandis veerajooni valve staabi korrapidaja brigaadi staapi telefoni teel ette, et allvelaev KALEV väljus Kroonlinna suurelt reidilt merele. Hiljem ei ole ei laevalt ega luurerühmalt mingeid teateid saadud [8], [17];
• 1941 - 5. detsembril autonoomsustähtaja möödumise tõttu saatis allveelaevade brigaadi komandör 2. järgu kapten A. Tripolski Punalipulise Läänemere laevastiku Sõjanõukogule ettekande KALEVI hukust ja ettepaneku laev brigaadi nimestikust kustutada;

Järelmärkusi

• Suursaare rannakaitsesektori komandör polkovnik I. A. Bolšakov ega tema alluvad ei kandnud „kõrgemalseisvaile instantsidele” ette KALEVI viibimisest Suursaare piirkonnas, kuhu ta pidanuks vastavalt lahingukäsule saabuma vee peal liikudes 30. oktoobri hommikul kell 05:30, seejärel sukelduma, viibima päeva merepõhjas ja jätkama teekonda sama päeva õhtul kell 19:00 jällegi vee peal liikudes[8];
• kuna Suursaarel KALEVIT ei märgatud, polnud polkovnik Bolšakovil ka midagi staapi teatada; seega on väga tõenäoline, et KALEV ei jõudnudki Suursaareni vaid „läks kaduma” Kotlini ja Suursaare vahelisel merealal 29/30 oktoobril seni teadmata põhjusel;
• 3-liikmelise luurerühma, kellest üks olevat olnud endine eesti koopiõpetaja, nüüd radist Erna Pent, üks keegi varem Eesti mereväes teeninud ja kohalikke olusid tundev madrus olemasolu allveelaeval KALEV ei ole ühegi autentse allikaga tõestatud ja näib kuuluvat fantaasia valdkonda.
• Omaette küsimus on KALEVI varustatus miinidega. Teatavasti kasutati Eesti allveelaevadel nn A-tüüpi meremiine. Need koosnesid 150 kg trotüüliga täidetud saksa EMA-tüüpi kontaktmiinide korpustest ja Riigi Sadamatehastes spetsiaalselt allveelaevade tarbeks valmistatud miiniankruist [2]. *KALEVIL oli 1937. aastal kokku 19 miini, 15 lahingumiini ja 4 õppemiini, teatavasti läks üks õppemiin katsetuste käigus kaduma [2].
• Lahingutagavaraks kavandati kahe laeva peale kokku 200 A-tüüpi miini, reaalselt neid kuni 1940. aastani muretseda ei õnnestunud (oli 30 lahingumiini ja 9 õppemiini, 170 miini oli valmistamisel) [2].
• 1941. aastal oli olemas kokku 209 miini [2], neist 149 läks kaduma [2], 20 miini veeskas LEMBIT 16. augustil ja 20 miini 5. novembril, 10 miini veeskas KALEV 13. augustil, seega oli KALEVIL teisele lahinguretkele minnes miinišahtides mitte rohkem kui 10 miini.

Allikad:

• [1] Kokk, R. Eesti Merejõudude allveelaevad ja allveelaevnikud. Greif, 2006.
• [2] Oll, Arto. Kalev ja Lembit. Eesti allveelaevade lugu.Argo,2017.
• [3] Бережной, С.С. Трофеи и репарации ВМФ СССР. Справочник. Якутск, 1994
• [4] Гавриленко Г. И. "История балтийского подплава", ВТА "Тайфун", №3, 1999г.
• [5]Гусев А. Н. "Советские подводные лодки 1922-1945 гг", ч.2, Галея Принт, Санкт-Петербург, 2004г.
• [6] Морозов М.Э. "Подводные лодки ВМФ СССР в Великой Отечественной войне 1941-1945г", ч.1, "Полигон", 2001г.
• [7] Тарас А. Е. "Подводные лодки второй мировой войны 1939-1945", Харвест, Минск, 2004г.
• [8] Стрельбицкийй К. Б. Загадки последнего похода подводной лодки „Калев”. Тайны подводной войны 10. Львов, 2001;
• [9] Широкорад А. Б. "Корабли и катера ВМФ СССР 1939-1945 гг", Харвест, Минск, 2002г.
• [10] Чернышев, А. 1941 год на Балтике: подвиг и трагедия. Москва, Яуза Эксмо, 2009.
• [11] http://sovnavy-ww2.ho.ua/index.html
• [12] http://www.navy.su/navysub191745/kalev/index.htm
• [13] http://www.miramarshipindex.org.nz/
• [14] http://sewar.ru/podvodnye-lodki/tip-qkalevq.html
• [15] http://www.deepstorm.ru/
• [16] http://submarine-at-war.ru/mens/pontak_a_r_h.html
• [17] http://submarine-at-war.ru/boats/kalev.html
• [18] http://militera.lib.ru/memo/russian/matiyasevich_am/index.html
• [19] http://www.sovboat.ru/ship/kalev.php3
• [20] ERA.508.1.372 Lepingu kava ja lepingu ärakiri kahe allveelaeva tellimise kohta firmalt Vickers-Armstrongs Limited 1934. a;
• [21] ERA.527.1.256 Ülemjuhataja käskkirjad. Originaalid. 04.01.1936-31.12.1936;
• [22] ERA.527.1.711 Kaptenmajor Pontak Alfred teenistuskiri;
• [23] ERA.495.1.193 Pontak Alfred Roman Friedrich teenistuskiri;
• [24] ERA.642.2.33 Puurand Verner teenistustoimik

• [*]Allveelaevastiku Sihtkapitali kui vaieldamatult üldrahvaliku, patriootliku ja eduka korjandusaktsiooni tulemusena ei ehitatud ei allveelaevu, milleks algselt protsess käivitati, ei allveelaevade hävitajat, ei veeskajaid-vahilaevu ega mitte midagi riigikaitselist [1],
• [**] või 16. jaanuaril [1];
• [***] V. Puuranna määramist vanemabiks vene allikad ei märgi.

Komandörid:

• 1. sept 1936 – 6. nov 1939, v-ltn (24. veebr 1938 kaptenmajor) Pontak Alfred Roman Herman;
• 6. nov 1939 – okt 1940, v-ltn Puurand Verner Hans;
• 3. okt 1940 – okt 1941, kaptenleitnant (30. nov 1940) Boris Nõrov.

Laeva Tallinnasse toonud meeskond:

• Komandör – v-ltn Alfred Pontak (VR II/3), lähetati Suurbritanniasse 16. I 1935;
• Komandöri abi – ltn. Verner Puurand, lähetati Suurbritanniasse 16. I 1935;
• Spetsialist (miini-torpeedo ohvitser) – ltn. Oskar Valdre, lähetati Suurbritanniasse 29. VIII 1936;
• Insener-mehaanik – vltn Verner Käpp, lähetati Suurbritanniasse 16. I 1935;
• Tekiala instruktor (pootsman) instruktor Jakob Väin;
• Roolur vanemallohvitser Martin Kongo;
• Raadiotelegrafist vanemallohvitser Johannes Korro;
• Raadiotelegrafist nooremallohvitser Eduard Vaher;
• Torpedist instruktor Ain Soovik;
• Torpedist vanemallohvitser Fromhold Marko;
• Torpedist spetsialist Ludvig Rannamäe;
• Kokk, I j. madrus Aleksei Ivalo, laeval alates 25. II 1937;
• Motorist instruktor Arnold Areneem ;
• Motorist vanemallohvitser Jaan Kuum;
• Motorist vanemallohvitser Andres Vainu;
• Motorist vanemallohvitser August Taru;
• Motorist vanemallohvitser Harald Isotamm;
• Motorist nooremallohvitser August Jüris ;
• Motorist aspirant, nooremallohvitser Nikolai Nurmsoo;
• Motorist nooremallohvitser Vello Vetela;
• Elektrik vanemallohvitser Harald-Friedrich Aunma;
• Elektrik vanemallohvitser Adolf Kask;
• Elektrik vanemallohvitser Oskar Väin;
• Elektrik nooremallohvitser Enno Sepp;
• Elektrik aspirant, nooremallohvitser Erich Busch.

Kaotused:

28/29. augustil teel Tallinnast Kroonlinna olevat lennurünnaku kuulipildujatules saanud surma allveelaevade brigaadi sideohvitser vanemleitnant Nikifor Tarutin (1905), komandör sai haavata [17]. 30. X – 01. XI hukkus kogu meeskond:

• Nõrov Boris (1911) kaptenleitnant, komandör ;
• Napituhhin Aleksandr (1910) insener-kaptenleitnant, lahinguposti 5 komandör,;
• Nord Aleksandr (1911) vanemleitnant, vanemabi;
• Fomin Aleksei (1914) vanemleitnant, lahinguposti 1-4 komandör;
• Belous Nikolai (1918) leitnant, lahinguposti 2-3 komandör;
• Bondarev Fjodor (1908) politruk;
• Trifonov Nikolai (1911) peavanem, pootsman;
• Kuznetsov Pavel (1911) peavanem, motoristide vanem;
• Sergei Petrov (1912) peavanem, torpedistide vanem;
• Rubtsov Aleksandr (1913) peavanem, elektrikute vanem;
• Konstantin Agejev (1916) I järgu vanem, torpedistide vanem,;
• Tšekalin Vassili (1916) I järgu vanem, radistide vanem;
• Balõškov Vassili (1915) II järgu vanem, roolimeeste jaoülem;
• Aleksei Panfilov (1915) II järgu vanem, motoristide jaoülem;
• Poljakov Aleksei (1917) II järgu vanem, motoristide jaoülem;
• Posevkin Grigori (1916) II järgu vanem, trümmimasinistide jaoülem;
• Rõbakov Ivan (1916) II järgu vanem, roolimasinate elektrikute jaoülem;
• Smirnov Mihhail (1916) II järgu vanem, elektrikute jaoülem;
• Harlamov Nikolai (1915) II järgu vanem, torpedistide jaoülem;
• Pavel Kirsanov (1917) II järgu vanem, sanitarinstruktor;
• Arhangelski Boris (1920) vanem-punalaevastiklane, vanemmotorist;
• Belov Aleksandr (1918) vanem-punalaevastiklane, vanemroolimees;
• Šmulei Dogatš (1920) vanem-punalaevastiklane, vanemelektrik;
• Ivkin Vassili (1917) vanem-punalaevastiklane, vanemelektrik;
• Kurakin Nikolai (1920) vanem-punalaevastiklane, vanemtorpedist;
• Nazarov Viktor (1920) vanem-punalaevastiklane, vanemmotorist;
• Viktor Paštšenko (1917) vanem-punalaevastiklane;
• Davõdov Nikolai (1920) vanem-punalaevastiklane, motorist;
• Jeropov Sergei (1919) vanem-punalaevastiklane kokk;
• Afanasjev Vassili (1921) punalaevastiklane, hüdroakustikute jaoülem;
• Petrov Aleksei (1921) punalaevastiklane, komendoride jaoülem;
• Rõrjak Ivan (1921) II järgu vanem, jaoülem;
• Avilov Ilja (1918) punalaevastiklane, torpedist;
• Krasnikov Leonid (1929) punalaevastiklane, radist;
• Lužin Vassili (1920) punalaevastiklane, motorist;
• Papenko Mihhail (1921) punalaevastiklane, trümmimasinist;
• Prohhorov Nikolai (1919) punalaevastiklane, roolimees;
• Tšumakov Aleksandr (1920) punalaevastiklane, elektrik;
• lisaks oletuslikult kolm isikut Punalipulise Läänemere laevastiku luureosakonnast.

Galerii

• 

  KALEVI veeskamine 7. juulil 1937