Eesti Kaptenite Klubi

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 5. juuni 2019, kell 18:34 kasutajalt Tauri (arutelu | kaastöö) (toim)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Eesti Kaptenite Klubi
Kapteniteklubilogo.png
Lühendnimi: EKK
Tüüp: kutseorganisatsioon (MTÜ)
Nimi teistes keeltes: Captains' Club of Estonia
Asutatud: 1988
Juht: kapten Rein Õnnis
Peakorter: Kopli 101, Tallinn
Koduleht: kaptenid.blogspot.com

Eesti Kaptenite Klubi (EKK) on taasiseseisvunud riigi vanim meremeeste organisatsioon, moodustatud 1988. aasta suvel. Tõuke selleks andis paljude ohvritega laevakokkupõrge Mustal merel, kus peasüüdlasteks tehti mõlema laeva kaptenid.

Ajalugu

Eesti Merelaevanduses ja sadamates töötavad kaptenid tahtsid luua organisatsiooni, mis kaitseks kaptenite õigusi ja aitaks kaasa meresõiduohutuse taseme tõusule. Klubi deviisiks valiti „Üksmeelselt ohutuse eest!“. Asutamiskoosolekul osales 38 kaptenit, hiljem nende arv kasvas – tuldi ka kaugemalt: Riiast, Klaipedast, Kaliningradist, Leningradist, Murmanskist, Arhangelskist ja Odessast. Üksvahe lähenes liikmete arv neljasajale. Eesti Kaptenite Klubi sünd andis tol ajal tõuke vastavate ühenduste moodustamiseks mujalgi, mistõttu hiljem paljud lahkusid oma organisatsioonidesse.

Liikmeskond ja tegevus

Eesti Kaptenite Klubi ühendab tegutsevaid ja endisi kapteneid. 2019. aasta algul oli Eesti Kaptenite Klubi liikmeskonnas 55 kaptenit, paljud neist juba tegevteenistusest lahkunud. Üle 75-aastased kaptenid moodustavad auliikmeskonna, keda on klubis 30. Noori kapteneid liitub klubiga vähe, sest neid ei seo enam probleemid, mis kutsusid vanema põlvkonna kapteneid ühinema. Pealegi on osa neist tööl erinevate riikide laevafirmades ja sidemed kodumaaga nõrgenenud.

Eesti Kaptenite Klubi oli algusaegadel Rahvusvahelise Merekaptenite Organisatsiooni (IFSMA) liige, kuid ajapikku klubi tagasihoidliku finantsseisu tõttu jäädi sellest kõrvale. Klubi püüab kaasa rääkida Eesti Vabariigi mereseaduste korrastamisel, on oma asjatundjatega esindatud mitmetes töörühmades ja nõukogudes, sealhulgas Merekeele nõukojas ja kolme liikmega Merendusnõukojas.

Autor: Enn Kreem