ARCTIC SEA
ARCTIC SEA on kaubalaev, mis kuulus Maltal registreeritud firmale Arctic Sea Ltd ja mida opereeris Soomes registreeritud operaatorfirma Solchart Management AB.
ARCTIC SEA valmis Türgis İstanbuli laevatehases Sedef Shipyard 1991. aastal. Laeva pikkus on 97 meetrit. Kaubalaev on varem sõitnud Nõukogude Liidu, Venemaa, Malta, Jamaica ja Leedu lipu all.
Väidetavalt kaaperdati laev 24. juulil 2009 Rootsi territoriaalvetes ning jätkas pärast seda kaaperdajate kontrolli all mitme nädala jooksul edasiliikumist Aafrika suunas. Venemaa Föderatsiooni sõjalaevastik võttis laeva oma kontrolli alla 17. augustil 2009 Roheneemesaarte lähedal.
ARCTIC SEA pikk reis
Kaaperdamine
- 17. juulil 2009 väljus laev peale korralist remonti Kaliningradi sadamast
- 20. juulil võttis laev Soomest Pietarsaarist peale Soome firma Stora Enso puidulasti
- 22. juulil asus puidulastiga ja Venemaa kodanikest meeskonnaliikmetega (mehitas Solchart Arkhangelsk Ltd.) ARCTIC SEA Pietarsaarist teele, et suunduda Alžeeriasse Bejaïa sadamasse. Laeva lastiks oli 6700 kuupmeetrit puitu hinnaga umbes 1,16 miljonit eurot.
- Ööl vastu 24. juulit, mil laev oli jõudnud Rootsi ranniku lähedale, Gotlandi ja Ölandi saarte vahele, tungis väidetavalt selle pardale 8- kuni 10-liikmeline isikute rühm, (meeskonnaliikmete sõnul omavahel kanget inglise keelt rääkivad) politseinikeks riietatud libapolitseinikud, kes rääkisid, et nad otsivad laevast narkootikume. "Meeskonnaliikmed rääkisid, et kogu vahejuhtum kestis umbes 12 tundi ja (kaaperdajad) lahkusid laevast, ilma et oleksid midagi kaasa võtnud"[1]. Vähemalt kolm meremeest said kergelt viga. Ühel löödi paar hammast suust välja, kahe-kolme mehe kehal on verevalumeid. Laev jätkas pärast juhtunut oma teekonda ja seetõttu ei saanud Rootsi politsei meremehi küsitleda, enne kui laev pidi naasma paari nädala pärast Soome Pietarsaari sadamasse.
- 28. juulil sai kaaperdamisest teada Rootsi politsei[2], Rootsi keskkriminaalpolitseis eeluurimist juhtiv Ingemar Isaksson kinnitas, et meeskond teatas juhtunust esmalt laeva omanikfirmale, mis edastas uudise Soome politseile ja Venemaa Soome saatkonnale.
- 6. augustil oli Bejaïa sadama saabumisnimekirjas märge Arctic Sea saabumise kohta.
- 8. augustil teatas Sovfracht Maritime Bulletin Arctic Sea kadumisest: laeva asukoha kohta polevat teateid ei laevaomanikul ega meremeeste omastel. Kaldariikidel olnud viimane teave laeva kohta ööl vastu 30. juulit.
- 11. augustil, pärast luhtunud kohtumist mehitamisfirma esindajaga pöördusid meremeeste abikaasad Venemaa valitsuse poole palvega alustada otsinguoperatsiooni laeva leidmiseks.
- 14. augustil teatas Saksamaa ajalehe Financial Times Deutschland netiversioon viitega kahele tundmatule allikale, et müstiline laev Arctic Sea asub Loode-Aafrikas Cabo Verde saarestikus[3].
- 15. augustil olid Soome keskkriminaalpolitsei teatel piraadid esitanud lunarahanõude[4]
Vabastamine
- 17. augustil leiti Venemaa kaitseministri Anatoli Serdjukovi kinnitusel kadunud olnud kaubalaev Arctic Sea Roheneemesaarte lähedalt. Serdjukovi kinnitusel ei olnud 15-liikmeline Vene kodanikest koosnev meeskond relvastatud valve all, kui laev leiti, ja Venemaa allveetõrjelaeval Ladnõi olnud Venemaa mereväelased kaaperdatud laeva vabastasid.
- 18. augustil ütles Venemaa kaitseminister Anatoli Serdjukov, et piraatide hulgas, kes kaaperdasid 24. juulil kaubalaeva Arctic Sea, olid Venemaa, Läti ja Eesti kodanikud[5]. Venemaa prokuratuur teatas, et kaaperdajad on kinni peetud VF KrK § 126 alusel (vabaduse võtmise pärast). Eesti Kaitsepolitseiamet alustas kriminaalasja Karistusseadustiku § 110 tunnustel, et tuvastada Eestist pärit isikute seotust Arctic Sea väidetava kaaperdamisega.
- 19. augustil teatas Venemaa kaitseministeerium, et kaubalaeva Arctic Sea kaaperdajad nõudsid laeva vabastamise eest lunaraha ja ähvardasid selle õhku lasta, kui nende nõudmisi ei täideta.
- 20. augustil toimetati 11 kaubalaeva Arctic Sea meeskonnaliiget Vene õhujõudude transpordilennukiga Il-76 Moskva-lähedasele Tškalovski sõjaväelennuväljale. Kaheksa väidetavat kaaperdajat toimetati samal viisil sinna 20 minutit hiljem teise Il-76-ga. Laevale jäid kapten, vanemmehaanik, teine mehaanik ja pootsman.
- 21. augustil teatas Venemaa prokuratuur, et kaaperdajad on kinni peetud VF KrK § 227 alusel (piraatluse pärast).
- 24. augustil liitus Eesti Arctic Sea rahvusvahelise uurimisrühmaga, millesse eelnevalt kuulusid Soome, Rootsi ja Malta. Eesti-poolsed uurimisrühma liikmed on Riigiprokuratuur ja Kaitsepolitseiamet[6].
Arest
- 26. augustil andis Moskva Basmannõi kohus määruse Arctic Sea arestimiseks.
Venemaa välisministeerium teatas, et esialgsel ülevaatusel ei leitud Arctic Sea pardalt midagi kahtlast. Septembri algul peaks laev Novorossiiskisse jõudma ning seal tehakse põhjalik ülevaatus.
- 29. augustil saabusid 11 Arctic Sea meeskonnaliiget Arhangelskisse.
- 2. septembril emigreerus Venemaalt pärast hoitava telefonikõne saamist Sovfracht Maritime Bulletini toimetaja Mihhail Voitenko. Talle olevat pandud süüks, et ta avalikustas teate Arctic Sea kadumise kohta.
- 3. septembril teatas RIA Novosti, et Arctic Sea asub Gibraltari lähedal.
- 10. septembril teatas Venemaa prokuratuur, et uurimistoimingud Arctic Seal lõpetatakse ja laev antakse üle lipuriigi Malta esindajale. Malta mereadministratsioon teatas, et ei võta laeva vastu, vaid see tuleb üle anda seaduslikule omanikule, ning tuletas meelde, et laev pole meresõidukõlblik.
- 16. septembril teatas Venemaa prokuratuur, et uurimistoimingud Arctic Seal on lõpetatud 17,5 miili kaugusel Gran Canariast ning järgmisel või ülejärgmisel päeval antakse laev Las Palmases omanikule üle.
- 17. septembril teatas Venemaa prokuratuur, et Malta Vabariigi saatkond esitas noodi, mille kohaselt Malta ei võta Arctic Sead Las Palmases vastu, vaid teavitab laevaomanikku. Prokuratuuri teatel seab see meeskonna ja uurimisrühma liikmed raskesse olukorda, sest laeval on lõppemas proviant, kütus ja vesi.
Triivis
- 18. septembril teatas Venemaa prokuratuur, et neli Arctic Sea meeskonnaliiget jätkavad laeval töötamist vabatahtlikult, ning et uurimisrühm ei saa laevalt lahkuda, sest Malta mereadministratsiooni keeldumine laeva vastu võtta takistas Arctic Sea pääsu Las Palmase sadamasse.
- 19. septembril teatas Venemaa prokuratuur, et uurimisrühm on laevalt lahkunud ning kaasa võtnud kaaperdajaile kuulunud asjad ja nende paadi. Uurimine jätkub, kuid laeva lasti hulgas midagi Venemaad kompromiteerivat ei leitud.
- 23. septembril teatas Arctic Sea reeder Solchart Management, et laeva ei lasta Las Palmase sadamasse seepärast, et seda käsitatakse kui ujuvat objekti võõrriigi relvastatud sõjaväelastega pardal.
- 24. septembril pöördusid nelja Arctic Seale jäänud meeskonnaliikme abikaasad rahvusvaheliste organisatsioonide ja asjaomaste riikide valitsuste poole palvega lubada neil meremeestel koju tagasi tulla.
- 30. septembril hakkas Arctic Sea RIA Novosti sõjalaeva Ladnõi saatel liikuma Vahemere poole. Kolm päeva varem oli laev ilmunud 4. oktoobril Bejaïa sadamasse saabuvate laevade nimekirja.
- 1. oktoobril avaldas Venemaa prokuratuur 20 uurimisrühma Arctic Seal tehtud fotot.
- 5. oktoobril seisis Arctic Sea RIA Novosti teatel juba mitmendat päeva avamerel 60 miili Gibraltarist idas pukseri saatel Ladnõi valve all.
- 8. oktoobril teatas Venemaa prokuratuur, et kuigi uurimine jätkub ning Arctic Sea on arestitud VF KrPK kohaselt, ei takistavat see laeva üleandmist omanikule. Venemaa välisministeerium teatas, et riik on valmis pukseerima Arctic Sea soovitud sadamasse, kuid laeva üleandmist takistavat Hispaania ja Malta võimude olukorra erakorralisust mittearvestavalt ebarealistlikud, peamiselt tehnilised nõuded[7]. Laeva navigatsiooniseamed polevat töökorras. Välisministeerium pidas võimalikuks, et Arctic Sea võiks sõita oma algsesse sihtsadamasse Bejaïasse.
- 9. oktoobril pöördus Venemaa meremeeste ametiühing Venemaa presidendi poole palvega aidata neljal Arctic Seale jäänud meremehel koju tagasi pöörduda.
- 10. oktoobril on reeder Solchart Management kokku arvestanud oma kulud alates päästeoperatsioonist 17. augustil, need ületavad 700 000 EUR.
- 14. oktoobril keeldus Moskva Basmannõi kohus Interfaxi teatel kriminaalasja kohtualluvust muutmast ning seda üle andmast Rootsi või Malta kohtule, nagu olid palunud kaaperdajate kaitsjad.
- 17. oktoobril olevat reederi teatel Venemaa prokuratuuri esindajad eelnenud kahe nädala jooksul nõudnud telefonitsi reederilt laeva vastuvõtmist ja meeskonna väljavahetamist, mispeale reeder on selgitanud oma kodulehe vahendusel, mismoodi laeva üleandmine peaks toimuma ning et Venemaa relvastatud sõjaväelaste viibimine Arctic Seal takistab laeva sissesõitu mistahes sadamasse.
- 20. oktoobril teatas ITAR-TASS, et Malta lubab Arctic Sea oma sadamasse, kui täidetakse selle riigi esitatud nõuded.
- 26. oktoobril teatas Malta mereadministratsioon, et Arctic Sea antakse omanikule üle väljaspool Malta territoriaalmerd, et laev võiks siseneda Valletta sadamasse sideseadmete remondiks ning laevadokumentide uuendamiseks.
Viited
- ↑ Rootsi politsei: kaaperdajad ründasid Läänemerel valet laeva
- ↑ Rootsi politsei: kaaperdajad ründasid Läänemerel valet laeva
- ↑ MÜSTEERIUM JÄTKUB: NATO avastas kadunud laeva Aafrika vetest
- ↑ Soome keskkriminaalpolitsei teatel on piraadid esitanud lunaraha nõude
- ↑ Venemaa kaitseminister Anatoli Serdjukov ütles teisipäeval, et piraatide hulgas, kes kaaperdasid 24. juulil kaubalaeva Arctic Sea, olid Venemaa, Läti ja Eesti kodanikud
- ↑ Eesti liitus Arctic Sea rahvusvahelise uurimisrühmaga
- ↑ Arctic Sea pole piraadilaev. Eesti Päevaleht (Rootsi), 28. oktoober