Siht

Siht on kahe, harvem enama püsimärgiga määratud soovitatud, ainuvõimalik, harvem kohustuslik laevatee või laevatee lõik (ingl. leading line, sks. Richtfeuerlinie, hol. lichtenlijn, vn.створ). Kõnekeeles ka liin või liitsiht. Sihti tähistavad püsimärgid, tuletornid ja -paagid või päevamärgid paiknevad enamasti laevatee ühes otsas, kusjuures sihimärkide vahelist lõiku laevasõiduks ei kasutata. Seega määravad sihimärgid sobivas kohas laevasõiduks sobiva suuna. Sihimärkide vahekaugus sõltub nendega tähistatud laevateelõigu pikkusest, samuti märkide kaugusest sihi aktiivsest osast. Merekaartidele kantakse sihid kindlate tingmärkidega. Sihi võivad moodustada ükskõik millised looduslikud või inimtekkelised, laevasõitu hõlbustavad objektid, näit. kivid, puud, hooned jne. Keerukate laevasõidutingimustega piirkondades, näit. Väinameres moodustavad laevateede telgjooni tähistavad sihid sihisüsteeme, kusjuures sihtide lõikepunktid tähistavad kohustuslikke pöördekohti. Tänapäeval määratakse sihte tähistavate püsimärkide asukohad (koordinaadid) cm täpsusega. Esimeseks sihimärkidega tähistatud laevateeks Eesti vetes on alates 1835. aastast, mil valmis Tallinna ülemine tuletorn, Tallinna lahest põhjasuunas Soome lahte kulgev laevatee. Pikima sihimärkide vahekaugusega siht tähistab Lõu lahte viivat soovitatavat laevateed; Lõu tuletorni ja Anseküla kirikutorni vahekaugus on 1,7 miili.

Autor: Jaan Lutt

Allikad: Eesti Loots. Kokku seadnud Joh. Mey. Eesti Kindralstaabi IV (Topo-Hüdrograafia osakonna publikatsioonid nr. 7. Tallinn 1927. Luige, A. Eesti tuletornid. Eesti Raamat. Tallinn 1982.