Algmeridiaan
algmeridiaan (/nullmeridiaan/ Greenwichi [grinidž] meridiaan) - Maa geograafilisi pooluseid ühendav suurring (meridiaan), mis riikidevahelise kokkuleppe alusel on geograafiliste pikkuste algjooneks (0°), ning millest loetakse geograafilisi pikkuseid ida ja lääne suunas 0°...180°. Algmeridiaan on nullajavööndi keskmeridiaaniks, jaotades Maa ida- ja läänepoolkeraks. Peale geograafilise pikkuse loetakse algmeridiaanist mereastronoomias kasutatavaid ekvaatorilisi koordinaate, nt tunninurka ja Päikese aega (Greenwichi meridiaani keskmine aeg), mille järgi seatakse laeva peakell. Roomlane Ptolemaios [ptolemàjjos] (90...168) pidas vajalikuks, et geograafiliste kaartide koostamise aluseks oleks algmeridiaan, mis läbib kõige läänepoolsemat punkti teadaolevast maailmast ja millest geograafilisi pikkusi loetaks ida suunas. 1493.a paavst Alexander VI [aleksànder] korraldusel pidi algmeridiaan asuma Assooride saarestikust 100° läänes. 1634.a otsustati prantsuse kuninga Louis XIII [lu`ii] ja kardinal Richelieu [rišelj`öö] algatusel, et algmeridiaaniks tuleb lugeda Vana maailma kõige läänepoolsemat punkti – Kanaari saarestiku El Hierro [el jerro] (/Ferro) saart läbivat meridiaani. Selle punkti läänepikkuseks loeti arvutuslikult 20°W (täpsemalt 17°39,02’W) Pariisi meridiaanist. Prantsuse geograafid hakkasid seda meridiaani lugema kaardiväljaannete aluseks, nimetades seda Pariisi (ka Ferro) algmeridiaaniks. Pariisi algmeridiaan ei leidnud tunustamist aga kõikjal. Inglise kuningas Charles II [tšaalz] (valitses 1660-85) rajas Greenwichi [grinidž] tähetorni just algmeridiaani määramise eesmärgil. Ka teiste maade geograafid ja astronoomid soovitasid lugeda algmeridiaaniks erinevaid meridiaane, nt mis läbib Washingtoni [vuošiηtön], Lisboat [ližbòa] (/Lissaboni), Madridi (/Madriidi), Brusselit [brüssel/brüssèll] ((Brüsselit), Pisat [piiza], Oslot [ušlu], Romat [rooma] (/Roomat), Københavni [kööbenhaun] (/Kopenhaagenit), Stockholmi [stokholm], Warszawat [varsàava] (/Varssavit), Sankt Peterburgi [sankt pitirbùrk] (/Peterburi), Jeruušaalajimi [jeruušaalaj`im] (/Jeruusalemma), Makkat (/Mekat) ja teisi kohti. 1894.a oktoobris Washingtonis, Riikidevahelisel Meridiaani kongressil, millest võtsid osa 25 riigi esindajad, tehti mitu ettepanekut algmeridiaani suhtes, nt Charles Piazzi Smythi [tšaalz pjattsi smajfs] ettepanek oli Giiza (/Giza) suurt püramiidi läbiv meridiaan (31°08’E). Enim hääli (22) sai Greenwichi meridiaan, mis läbib Londonis paiknevat Greenwichi tähetorni. Praegu asub seal Suurbritannia Riiklik Meremuuseum, mille õues on algmeridiaani tähistav märk. Üleilmse satelliitkohamääramise tarvituselevõtuga tekkis vajadus ühitada ning täpsustada kaardistamise aluseks olevad Maa mõõtmed, mistõttu 1984.a-st on algmeridiaaniks Ülemaailmse maamõõdusüsteemi (WGS84) algmeridiaan, mis paikneb Greenwichi meridiaanist 102,5m ida pool.
Autor: Enn Oja
