PIKKER (1940)

Laeva andmed
Vahilaev PIKKER 1940. aastal
Nimi:	PIKKER (1940-1941) KIIEV (1941-1942) LUGA (1942-1945) ILMANEN (1945-1948) RION (1948-1961) KAMA (1945-1957) MOSKOVSKI UNIVERSITET (1961-1978)
Ehitusaasta:	1940
Ehituskoht:	Tallinn, Eesti
Ehitaja:	Tallinna Sadamatehas
Tüüp:	Vahilaev
Kasutusest eemaldatud:	1978
Staatus:	lammutatud
Maksimaalne pikkus:	58 m
Maksimaalne laius:	7,2 m
Süvis:	2,4 m
Mass-veeväljasurve:	500 t
Kiirus:	18 sõlme
Kere materjal:	teras
Peamasin:	kaks 950 hj diisemootorit
Laevapere:	43
Relvastus:	2 x 75 mm kahurit, 1 x kaheraudne „Maxim“-kuulipilduja, *50 miini

Ajalugu

Viimane sõjalaev, mis Eesti Vabariigis enne nõukogude okupatsiooni ehitati, oli vahilaev PIKKER. 11. juunil 1937 anti valitsuse otsusega Tallinna Sadamatehasele ülesanne ehitada uus vahilaev, see ehitati aastail 1938–40. Laeva veeväljasurve oli 500 t. Laeva pikkus oli 58 m, laius 7,3 m ja süvis 2,4 meetrit. PIKKER sai relvastuseks kaks 75 mm suurtükki, õhutõrjerelvaks aga kaheraudse „Maxim“-kuulipilduja. Algselt oli laeva ülesandeks ette nähtud ka allveelaevade hävitamine ja seetõttu pidi põhja alla paigaldatama ultrahelilokaator ehk sonar allveelaevade avastamiseks. Sonar oli tellitud Saksamaalt, kuid vahepeal alanud Teise maailmasõja tõttu seda tegelikult kätte ei saadud.

Avastatud allveelaevu pidi PIKKER hävitama süvaveepommidega, vajaduse korral sai PIKKER pardale võtta kuni 50 miini.

Laeva jõuseadmeiks oli kaks 950 hj diiselmootorit, mis andsid kiiruseks 18 sõlme. Laeva meeskond oli 43-liikmeline. PIKRI iseärasus oli, et seda kavatseti kasutada ka Eesti Vabariigi presidendi välisreisideks, mistõttu on PIKRIT nimetatud ka Presidendi jahtlaevaks. Presidendi ruumid olid ahtris, masinaruumi taga - seal oli väike salong ja magamiskajut. Need olid viimistletud pähklipuuga, tugitoolid olid kaetud punase nahaga. Meremehed nägid selles värvis halba ennet, ruumi kujundanud kunstnikud jäid aga oma värvivalikule kindlaks. Presidendi ruumide peal oli ruumikas, umbes 20-kohaline salong suurte akendega, aga ka laeva komandöri kajut, mis samuti koosnes elu- ja magamisruumist. Laeva vööris peatekil olid ohvitseride kajutid, nende all meeskonnakajutid.

PIKRI kere ehitati Sadamatehase basseini kail, tõsteti siis kahe kraanaga vette ja ehitati basseinis edasi. Algselt oli alus määratud Piirivalve Valitsusele, kuid laeva valmissaamisel 11. mail 1940 anti see koos meeskonnaga Merejõududele. Laeva komandöriks määrati kaptenmajor Ferdinand Schmiedehelm.

Kui PIKKER valmis, oli Eesti veel iseseisev riik. Värskeltvalminud PIKKER tegi paar reisi tuletornide varustamiseks, samuti mindi koos ülejäänud laevastikuga Loksale traditsioonilisse suvelaagrisse. PIKKER oli Merejõudude merelaevastiku koosseisus allveelaevade divisjoni emalaevana ja PIKRI komandör oli ühtlasi selle divisjoni ülem. Seal käisid siis LEMBITU ja KALEVI ohvitserid ka söömas.

1940. aasta riigipööre tabaski Eesti sõjalaevastikku Loksal. Laevastikku päevapealt keegi kimbutama ei tulnud, kuid kuuldud uudised viisid meeleolu alla. Õppused lakkasid, vanemad ohvitserid suvitasid rannas, nooremad ohvitserid tegelesid meeskondadega veel vaid vormitäiteks. Varsti tuligi Loksale vene suurtükipaat ja konvoeeris PIKRI Tallinna.

Tallinnas saadeti suurem osa meeskonnast kuuajalisele puhkusele. Puhkuselt tagasi tulles leiti, et laevas on venelasest komissar, kaks vene signalisti ja raadiotelegrafist. PIKKER saadeti nüüd Hankosse, mis peale Talvesõda oli läinud Nõukogude Liidu mereväebaasiks. Seal osales laev iga päev õppustes, kus oli Vene torpeedokaatritele sihtimisharjutustel märklaevaks.

Peagi tuli PIKKER Tallinna, et provianti võtta ja pisiremonti teha. Seejärel sai käsu sõita Kroonlinna ja tuua sealt Tallinna N. Liidu sõjalaevastiku rahvakomissar Nikolai Kuznetsov.

Kuznetsovile PIKKER meeldis ja meie presidendi jaht määrati Balti laevastiku juhtkonna jahtlaevaks. Laev värviti üleni valgeks, nimi jäi esialgu siiski samaks, senine relvastus võeti maha ja asendati 1941. aasta algul ühe 45 mm suurtükiga vööris.

Veel mõne korra käis PIKKER Hankos, siis ühel päeval merel olles vahetati sinimustvalge punalipu vastu. Varsti pärast seda vahetati venelasest komissar eestlase vastu. Uueks komissariks sai Ülo Taigro, kes sama aasta kevadel oli laeval teeninud messipoisina.

Saksa-Vene sõja alates võeti PIKRILT eestlastest meeskond maha ja asendati venelastega. Kui venelased mõned päevad hiljem sõitu läksid, sulasid peamasinatel laagrid. Ilmselt jäid õlikraanid masinameeste vilumatuse tõttu avamata. 28. augustil, kui Tallinnast lahkus suur, üle 200-laevaline karavan, oli PIKKER jälle töökorras ja läks Kroonlinna poole koos teiste laevadega. Teel võeti PIKRILE miiniplahvatusest vigastatud laeval MINSK olnud haavatud ja reisijad.

Järgnevail aastail seisis PIKKER Leningradis Neeval, kus oli Balti laevastiku juhataja admiral Tributsi käsutuses staabilaevana. 2. detsembril 1941 sai laev uueks nimeks KIIEV. 15. märtsil 1942 sai KIIEV uueks nimeks LUGA. Pärast sõda nimetati laev ümber ning uueks nimeks sai ILMANEN ja laev saadeti Tallinna, kus seda Miinisadama töökodade abiga kohandati N. Liigu valitsuse jahtlaevaks Mustale merele. Tekkide kohale valmistati päikesekatted ja laevale tehti uus mööbel.

Mustale merele saadetud ILMANEN sai 21. juulil 1948 uueks nimeks RION. Selle laevaga sõitsid ringi Stalin ja Molotov, hiljem Hruštšov.

1961. aastaks anti RION üle Moskva Ülikoolile ning laev sai uue nime MOSKOVSKI UNIVERSITET. Mõnda aega sõitis see uurimislaevana, kuni 1978. aasta paiku lammutati.