Ainuõõssed

Ainuõõssed (Coelenterata), madala arengutasemega, enamasti radiaalsümmeetrilise ehitusega, vees (pms meres) elavate selgrootute hõimkond; u 9000 liiki. Ainuõõssete suurus on (kombitsaid arvestamata) 1 mm kuni 2,1 m. Nende kehasein koosneb 2 rakukihist (ekto- ja entoderm), mille vahel paikneb mitterakulise vahehüüvendi (mesoglöa) kiht. Ektodermis on ka närvirakke ja erilisi kõrverakke. Keha ainsas õõnes – ühis- ehk gastraalõõnes – ning osaliselt entodermi rakkudes toimub toidu seedimine. Kombitsatest ümbritsetud suuava talitleb ka pärakuna. Ainuõõssetel on kaks põhikuju – substraadile kinnituv, pungumise teel sigiv, tihti kolooniaid moodustav polüüp ja vabalt ujuv, suguliselt sigiv meduus, mis sageli vahelduvad põlvkondadena. Paljudel polüüpidel on lubi- või sarvtoes. Hõimkonnas on 3 klassi: hüdraloomad (Hydrosoa), karikloomad (Scyphozoa) ja korallid ehk õisloomad (Anthozoa). Vt ka meririst.

See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.