Beauforti skaala

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 17. märts 2010, kell 16:57 kasutajalt Enn Oja (arutelu) (New page: '''Beauforti skaala''' [bouföt] - tuule kiiruse (ning tugevuse) iseloomustamiseks kasutatav tinglik 12–palliline astmestik, mille koostas 1806.a Briti admiral FBeaufort [bouföt] (1774-...)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

Beauforti skaala [bouföt] - tuule kiiruse (ning tugevuse) iseloomustamiseks kasutatav tinglik 12–palliline astmestik, mille koostas 1806.a Briti admiral FBeaufort [bouföt] (1774-1857), on alates 1874.a kasutusel riikidevaheliselt ning kinnitatud Riikidevahelise Meteoroloogilise Organisatsiooni poolt. AÜ ilmateenistuse poolt oli ettepanek kasutada 17-pallilist astmestikku, mis aga laiemat toetust pole leidnud. Esialgselt iseloomustati tuule tugevust tema mõju järgi purjedele. Nüüdisajal kirjeldatakse tuule tugevust tema mõju järgi taglasele, veepinnale vms. Astmestiku ülapiir määratud pole.

Tuule tugevus pallides Tuule nimetus Tuule kiirus m/s ja sõlmedes Tuule toime laevale ja taglasele Tuule toime merepinnale 0 tuuletus 0...0,2 0...0,5 tuult ei ole tunda, lipp on liikumatu, suits tõuseb otse üles peegelsile merepind 1 vaikne tuul 0,3...1,5 0,6...2,9 aeg-ajalt on tunda kerget tuuleiili, suits kaldub püstjoonest kõrvale säbarlainetus 2 kerge tuul 1,6...3,3 3,0...6,4 tuuleiile on tunda pidevalt, lipp lehvib kergelt tekivad väikesed laineharjad 3 nõrk tuul 3,4...5,4 6,5...10,6 lipp lehvib tuules, suits kaldub tuule suunas peaaegu horisontaalseks lainetel tekivad klaasjad vahuharjad 4 mõõdukas tuul 5,5...7,9 10,7...15,5 lipp tõmbub tuules sirgu väikesed lained on hästi märgatavad, tekivad esimesed valged vahuharjad 5 värske tuul 8,0...10,7 15,6...20,9 suured lipud laperdavad tuules lained omandavad piiritletud vormi, kõikjal tekivad valged vahuharjad 6 tugev tuul 10,8...13,8 21,0...26,9 peened traadid ja taglaseotsad undavad tuules tekivad suuremad lained, valged vahuharjad katavad suurema pinna, tuul hakkab rebima vahtu lainete harjult 7 vali tuul 13,9...17,1 27,0...33,3 on kuulda tuule vilistamist kogu taglases, vastutuult minna on raske lainete harjad moodustavad pikad vallid; tuul kisub vahtu lainete harjult ja hakkavad moodustuma vahuribad merepinnal 8 vinge tuul 17,2...20,7 33,4...40,2 igasugune liikumine vastu tuult on ülimalt raske tuule poolt lainete harjult kistud vaht katab pikkade ribadena lainete nõlvu ja ribade ühinedes ulatub lainete jalamile 9 torm 20,8...24,4 40,3...47,5 tuul liigutab kohalt kinnitamata esemeid, võib olla kergeid purustusi vaht laiade, tihedate, ühinevate ribadena katab lainete nõlvad, mistõttu merepind muutub valgeks, vaid kohati on näha vahust vaba merepinda 10 tugev torm 24,5...28,4 47,6...55,2 võimalikud on purustused taglases kogu merepind on kaetud vahukorraga,õhk on täis veepiisku ja veetolmu, nähtavus väheneb 11 maru 28,5...32,6 55,3...63,3 võimalik on laeva tekiehitiste ja tekilaadungi purustused kogu merepind on kaetud paksu vahukorraga, nähtavus väheneb nullini 12 raju 32,7.... 63,4.... võimalikud on laastavad purustused taglases, tekiehitistes ja tekilaadungis s a m a

Tuule kiirust ning sellega seotud tugevust saab arvutada valemitega: 1) TM = 0,836(TP-0,5)1,5 2) TP = 1,127TM0,667+0,5 kus TM - tuule kiirus m/s; TP - tuule tugevus pallides


Autor: Enn Oja

Allikas: Mereleksikon, Tallinn 1996