Erinevus lehekülje "Frihamn" redaktsioonide vahel
P (→Välislingid) |
(→Vabasadama aeg) |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
Vabasadama avas Stockholmis kuningas Gustav V 1919. aastal, kuid alles 1926. aastal oli sadam valmis vastu võtma ookeani segalastilaevu ning [[laev]]u, mis tulid Vahemerelt ja Mustalt merelt. Frihamnist sai Stockholmi suurim ladustamissadam suurte ladude ja tõhusate kraandega. Seal olid külmutus- ja jahutusruumid ja elevaator. Teise maailmasõja ajal oli Frihamn riigi suurim ladu, kus hoiti mitmesuguseid toiduainevarusid. | Vabasadama avas Stockholmis kuningas Gustav V 1919. aastal, kuid alles 1926. aastal oli sadam valmis vastu võtma ookeani segalastilaevu ning [[laev]]u, mis tulid Vahemerelt ja Mustalt merelt. Frihamnist sai Stockholmi suurim ladustamissadam suurte ladude ja tõhusate kraandega. Seal olid külmutus- ja jahutusruumid ja elevaator. Teise maailmasõja ajal oli Frihamn riigi suurim ladu, kus hoiti mitmesuguseid toiduainevarusid. | ||
| − | Alles on aastail 1918-1926 ehitatud laod Magasin 1, 2 ja 3. 1927. aastal on ehitatud Banankompanieti hoone kontori ja pakkimissaalidega omaette [[kai]] ääres, tollal oli see Euroopa moodsaim. 1931. aastal ehitati Fordi auto- ja tagavaraosade ladu koos esitlussaali ja kontoriga, millele pärast Teist maailmasõda lisandus koostetehas. | + | Alles on aastail 1918-1926 ehitatud laod Magasin 1, 2 ja 3. 1927. aastal on ehitatud Banankompanieti hoone kontori ja pakkimissaalidega omaette [[kai]] ääres, tollal oli see Euroopa moodsaim. 1931. aastal ehitati Fordi auto- ja tagavaraosade ladu koos esitlussaali ja kontoriga, millele pärast Teist maailmasõda lisandus koostetehas.<ref>En frizon för allt från bananer till bilar. [[Via Stockholms Hamnar]] 2019, nr 3</ref> |
| + | |||
| + | Sadama territooriumil oli ka elamuid. Ühe tuntuma elaniku järgi on nimetatud Liljas Gata - Lilja tänav. Seal elas 1946. aastal sündinud Kurt Lilja, tänav sai nime ta isa järgi. Kurt Lilja töötas Frihamnis, kuni läks 2011. aastal pensionile.<ref>Katarina Brandt. Minnen från Frihamnen. [[Via Stockholms Hamnar]] 2019, nr 3 (rootsi keeles)</ref> | ||
==Euroopa Liidu aeg== | ==Euroopa Liidu aeg== | ||
Redaktsioon: 4. detsember 2019, kell 01:53
Frihamn (rootsi keeles 'vabasadam') on sadam Stockholmis, osa kontsernist Stockholmi Sadamad.
Vabasadama aeg
Vabasadama avas Stockholmis kuningas Gustav V 1919. aastal, kuid alles 1926. aastal oli sadam valmis vastu võtma ookeani segalastilaevu ning laevu, mis tulid Vahemerelt ja Mustalt merelt. Frihamnist sai Stockholmi suurim ladustamissadam suurte ladude ja tõhusate kraandega. Seal olid külmutus- ja jahutusruumid ja elevaator. Teise maailmasõja ajal oli Frihamn riigi suurim ladu, kus hoiti mitmesuguseid toiduainevarusid.
Alles on aastail 1918-1926 ehitatud laod Magasin 1, 2 ja 3. 1927. aastal on ehitatud Banankompanieti hoone kontori ja pakkimissaalidega omaette kai ääres, tollal oli see Euroopa moodsaim. 1931. aastal ehitati Fordi auto- ja tagavaraosade ladu koos esitlussaali ja kontoriga, millele pärast Teist maailmasõda lisandus koostetehas.[1]
Sadama territooriumil oli ka elamuid. Ühe tuntuma elaniku järgi on nimetatud Liljas Gata - Lilja tänav. Seal elas 1946. aastal sündinud Kurt Lilja, tänav sai nime ta isa järgi. Kurt Lilja töötas Frihamnis, kuni läks 2011. aastal pensionile.[2]
Euroopa Liidu aeg
1990. aastate keskel loobuti vabasadama funkstioonist seoses Rootsi astumisega Euroopa Liitu 1995. aastal. Sestpeale tuli enamik kaupu ühisest vabakaubanduspiirkonnast.
Nüüdisajal peatub Frihamnis PRINCESS ANASTASIA ning Banankompanieti kai ääres peatuvad kruisilaevad ja ka konteinerilaevad kuni Norviki sadama valmimiseni.
Viited
- ↑ En frizon för allt från bananer till bilar. Via Stockholms Hamnar 2019, nr 3
- ↑ Katarina Brandt. Minnen från Frihamnen. Via Stockholms Hamnar 2019, nr 3 (rootsi keeles)
Välislingid
- Kurt Lilja jutustus elust Frihamnis (rootsikeelsed videod)
