Hädasignaalid

hädasignaalid - signaalid, mis näitavad, et neid andev laev hädaohus ning vajab abi. Hädasignaalid määrab LKVE. Kasutatakse kas eraldi või üheaegselt järgmisi hädasignaale: pidev heli udusignaalseadmega; väikeste vaheaegade tagant väljatulistatavad punaseid tähekesi paiskavad lõhkevahendid; umbes minutiliste vaheaegadega paugud või plahvatused; signaalkoodi lipp NC; lipp ja selle all või kohal paiknev kerataoline ese; leek laeval; punase langevarjuga rakett või punane särituli; oranž suitsupilv; külgedele sirutatud käte aeglane korduv tõstmine ja langetamine; oranž musta ruudu, ringi või muu kujundiga kangas õhust nägemiseks; värviline laik vees. Raadio kaudu antakse enne kiirteadet hädasignaal, mis koosneb raadiotelegraafis 3 korda järjestikku edastatavast täherühmast XXX ja raadiotelefonis sõnadest PAN PAN. Kiirsignaal edastatakse harilikult siis, kui laev ei ole otseselt ohus, kuid vajatakse kiiresti abi (kokkupõrge teise laevaga, hädakorrane arstiabivajadus). Ohusignaal eelneb meresõiduohutust puudutavale teatele (tormihoiatus, jäähoiatus, uurimistööd), koosneb raadiotelegraafis 3 korda järjestikku korratavast täherühmast TTT ja raadiotelefonis sõnast SECURITE [seküritèe]. Häiresignaal eelneb hädasignaalile ning selle eesmärk on laeva häiresignaalide vastuvõtja sisselülimine. Raadiotelefoni häiresignaal koosneb 1 minuti kestel edastatavast 12 kriipsust (kriips - 4s, kriipsuvahe - 1s); raadiotelefoni häiresignaal koosneb 2 toonist sagedusega 2200MHz ja 1300MHz, kummagi tooni kestus 250ms. Otsesed häiresignaalid on raadiotelegraafiga edastatav SOS (... - - - ...) või raaditelefoniga edastatav mayday [mejdej] ning avariiraadio poisignaalid.

Autor: Enn Oja

Allikas: Mereleksikon, 1996