Erinevus lehekülje "HOPPET" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(New page: {{Laeva andmed | Pilt = | Pildiallkiri = | Nimi = HOPPET | Pardanumber = | IMO number = | MMSI number = 276003380 | Kutsung = ES2980 | Lipp = Eesti (2001-...)<br>Rootsi (1965-2011)<br>Ah...)
 
(toim)
1. rida: 1. rida:
 
{{Laeva andmed
 
{{Laeva andmed
| Pilt =
+
| Pilt = Hoppet.jpg
| Pildiallkiri =
+
| Pildiallkiri = HOPPET Tallinna Merepäevade merelahingus
 
| Nimi = HOPPET
 
| Nimi = HOPPET
 
| Pardanumber =  
 
| Pardanumber =  
106. rida: 106. rida:
 
| Liugtorud =
 
| Liugtorud =
 
| Taavetid =
 
| Taavetid =
}}HOPPET on kahemastiline kahvel[[kuunar]], mis ehitatud Spithamis Läänemaal aastatel 1925-26, seilanud aastaid [[kaubalaev]]ana Soomes ja Ahvenamaal
+
}}
 +
'''HOPPET''' on kahemastiline kahvel[[kuunar]], mis on ehitatud Spithamis Läänemaal aastail 1925-1926 ning seilanud aastaid [[kaubalaev]]ana Soomes ja Ahvenamaal.
 +
 
 
==Ajalugu==
 
==Ajalugu==
1960-ndatel sai HOPPET Rootsi lipu alla, kus oli sestsaadik enamasti lõbusõidulaevaks. 21. sajandi alguses ostis [[laev]]a tulihingelistest eestirootsi ja merepärandi austajatest koosnev seltskond, kes moodustas ettevõtte Rederi Ab Hoppet. Peale mõningaid renoveerimisaastaid viis Rederi Ab Hoppet kaljase Soome Loviisasse, kus jätkus väga põhjalik laeva renoveerimine. Taasveeskamine toimus suvel 2010, selleks ajaks oli renoveeritud laeva kere ja ette valmistatud uued [[mast]]id ja [[puri|purjed]]. Varsti pärast seda hakati otsima variante, kuidas lähemalt siduda HOPPETit Eestimaaga, kuna ta on teadaolevalt ainus säilinud omataoline Eestis enne II MS ehitatud omataoline [[purjelaev]]. Peale pikki läbirääkimisi allkirjastati ostu-müügileping MTÜ Puulevaselts Vikani esindajatega ja septembris 2011 tuli HOPPET peale 84 aastat taas Eestisse. Peale seda on selts pingutanud, et lõpule viia laeva renoveerimine – teha oli jäänud veel taglastamine, kõik sisetööd, navigatsiooni- ja päästevarustuse paigaldamine. Ja peale aastatepikkust tööd ja väga paljude inimeste aega ja vaeva, sai laev hooajaks 2012 jälle omal jõul purjetama.
+
1960-ndail sai HOPPET Rootsi lipu alla, kus oli sestsaadik enamasti huvilaevaks. 21. sajandi alguses ostis [[laev]]a tulihingelistest eestirootsi ja merepärandi austajatest koosnev seltskond, kes moodustas ettevõtte Rederi Ab Hoppet. Peale mõningaid renoveerimisaastaid viis Rederi Ab Hoppet [[kaljas]]e Soome Loviisasse, kus jätkus väga põhjalik laeva renoveerimine.
 +
 
 +
Taasveeskamine toimus suvel 2010, selleks ajaks oli renoveeritud laeva kere ja ette valmistatud uued [[mast]]id ja [[puri|purjed]]. Varsti pärast seda hakati otsima võimalusi HOPPET lähemalt Eestiga siduda, sest see on teadaolevalt ainus säilinud omataoline Eestis enne Teist maailmasõda ehitatud [[purjelaev]].
 +
 
 +
Pärast pikki läbirääkimisi allkirjastati ostu-müügileping MTÜ Puulaevaselts Vikan esindajatega ja septembris 2011 tuli 84-aastane HOPPET taas Eestisse. Pärast seda on selts pingutanud, et lõpule viia laeva renoveerimine – teha oli jäänud veel taglastamine, kõik sisetööd, navigatsiooni- ja päästevarustuse paigaldamine. Kulus aasta tööd ja väga paljude inimeste aega ja vaeva, kuid 2012. aastal sai laev jälle omal jõul purjetama.
 +
 
 
==Laevast==
 
==Laevast==
HOPPET on rahvakeeli kaljas, ametlikult kahvelkuunar. Tal on kaks suurt kahvelpurje ja kaks topslit, lisaks 4 eespurje, kokku 240 m2. Hoppeti kere pikkus on 22,4 meetrit koos kliiverpoomi ja pukspriidaga ligi 30 meetrit. Laius on 6,5 meetrit ja süvis 1,8 meetrit. Hoppetil on peal masin Volvo Penta 180 hj. Lühematel sõitudel võtab HOPPET peale kuni 55 inimest, kaugematele 24
+
HOPPET on rahvakeeli kaljas, ametlikult kahvelkuunar. Tal on kaks suurt kahvelpurje ja kaks topslit, lisaks 4 eespurje, kokku 240 m2. Hoppeti kere pikkus on 22,4 meetrit, koos kliiverpoomi ja [[pukspriit|pukspriidiga]] ligi 30 meetrit. Laius on 6,5 meetrit ja süvis 1,8 meetrit. Hoppetil on masin Volvo Penta 180 hj. Lühematel sõitudel võtab HOPPET peale kuni 55 inimest, kaugematele 24.
 +
 
 +
[[Kategooria:Purjelaevad]]

Redaktsioon: 23. oktoober 2013, kell 01:15

Laeva andmed
HOPPET Tallinna Merepäevade merelahingus
HOPPET Tallinna Merepäevade merelahingus
Nimi: HOPPET
MMSI number: 276003380
Kutsung: ES2980
Lipp: Eesti (2001-...)
Rootsi (1965-2011)
Ahvenamaa (1953-1965)
Soome (1928-1953)
Kodusadam: Haapsalu (2011-...)
Stockholm (1965-2011)
Saltvik (1953-1965)
Rosala (1947-1953)
Vålax (1928-1947)
Klassifikatsiooniühing: Veeteede Amet
Reeder: MTÜ Puulaevaselts Vikan
Ehitusaasta: 1926
Ehituskoht: Spitham, Eesti
Ehitaja: Laevameister Mattias Schönberg
Tüüp: kahvelkuunar
Vette lastud: 1926 / 2010
Renoveeritud: 2003-2012
Arvutuslik pikkus: 22,4 m
Maksimaalne laius: 6,10 m
Maksimaalne süvis: 2,2 m
Kogumahutavus: 58
Reisijakohti: 55
Kere materjal: puit
Peamasin: Tüüp: Volvo Penta
Võimsus: 180 hj
Taglase tüüp: kahvelpurjed
Mastid: 2

HOPPET on kahemastiline kahvelkuunar, mis on ehitatud Spithamis Läänemaal aastail 1925-1926 ning seilanud aastaid kaubalaevana Soomes ja Ahvenamaal.

Ajalugu

1960-ndail sai HOPPET Rootsi lipu alla, kus oli sestsaadik enamasti huvilaevaks. 21. sajandi alguses ostis laeva tulihingelistest eestirootsi ja merepärandi austajatest koosnev seltskond, kes moodustas ettevõtte Rederi Ab Hoppet. Peale mõningaid renoveerimisaastaid viis Rederi Ab Hoppet kaljase Soome Loviisasse, kus jätkus väga põhjalik laeva renoveerimine.

Taasveeskamine toimus suvel 2010, selleks ajaks oli renoveeritud laeva kere ja ette valmistatud uued mastid ja purjed. Varsti pärast seda hakati otsima võimalusi HOPPET lähemalt Eestiga siduda, sest see on teadaolevalt ainus säilinud omataoline Eestis enne Teist maailmasõda ehitatud purjelaev.

Pärast pikki läbirääkimisi allkirjastati ostu-müügileping MTÜ Puulaevaselts Vikan esindajatega ja septembris 2011 tuli 84-aastane HOPPET taas Eestisse. Pärast seda on selts pingutanud, et lõpule viia laeva renoveerimine – teha oli jäänud veel taglastamine, kõik sisetööd, navigatsiooni- ja päästevarustuse paigaldamine. Kulus aasta tööd ja väga paljude inimeste aega ja vaeva, kuid 2012. aastal sai laev jälle omal jõul purjetama.

Laevast

HOPPET on rahvakeeli kaljas, ametlikult kahvelkuunar. Tal on kaks suurt kahvelpurje ja kaks topslit, lisaks 4 eespurje, kokku 240 m2. Hoppeti kere pikkus on 22,4 meetrit, koos kliiverpoomi ja pukspriidiga ligi 30 meetrit. Laius on 6,5 meetrit ja süvis 1,8 meetrit. Hoppetil on masin Volvo Penta 180 hj. Lühematel sõitudel võtab HOPPET peale kuni 55 inimest, kaugematele 24.