JEDINOROG
| |
| JEDINOROG | |
|---|---|
| Ehitatud | Petrogradis Balti laevatehases 1910-20 laevaehitusprogrammi raames (kokku kavas 18 laeva; projekti autor I. Bubnov);
laeva ehitusmaksumuseks ilma torpeedodeta arvestati 1 ,55 mln rubla |
| Mõõtmed | 67,97x4,45x4,27 m |
| Veeväljasurve | 660/780 t |
| Peamasinad | 2 New London 4-silindrilist 2-taktilist diiselmootorit 2x420 hj,
2 elektrimootorit 2x450 hj; kütuse varu 54,6 t solaarõli, akugrupp: 240 elementi, 1600 A, 220v; käiguvaru: kuni 2500 miili, vee all kuni 100 miili |
| Kiirus | 20 sõlme, mõõdistamisel 8-12 sõlme, külgvaatesonariga 3-6 sõlme |
| Käiguvaru | 12 sõlmelise kiirusega 1000 miili |
| Meeskond | 4 ohvitseri, 4 konduktorit, 31 alamväelast; [12] põhjal 45 |
| Relvastus [12] | 2x2x457 mm torpeedotoru (2 vööris, 2 ahtris),12 B3 tüüpi torpeedot, 8 miini, 1x75 mm, 1x57mm, 1x37 mm, 1x7,62mm;
2 Herz'i periskoopi, 35 cm prožektorit, raadiojaam 1 kW |
| Sukeldumiskiirus | 1 min 40 s |
| Sukeldumissügavus | 46 m |
| Piirsügavus | 92 m |
JEDINOROG on Bars klassi allveelaev (Morž II seeria).
Teenistuskäik
- 1914. aasta 18. märtsil kanti Vene Siberi laevastiku nimekirja
- 1915. aasta 27. veeebruaril viidi üle Balti laevastikku seoses alanud esimese maailmasõjaga
- 1915. aasta 1. augustil toimus kiilupanek, algas laeva ehitus
- 1916. aasta juulis toimus veeskamine
- 1916. aasta 1. märtsil määrati allveelaevade diviisi 1. divisjoni koosseisu [3]
- 1916. aasta 22. detsembril määrati teenistusse Balti laevastikku, kasutati peamiselt õppelaevana
- 1916.-1917. aastal testiti laeval 5 kW võimsusega raadiojaama kokkupandavat antenni
- 1917. aasta 11. juuli teel Hankost positsioonile Örö saare piirkonda sattus kividele ja uppus
- 1917. aasta 24. septembril tõsteti üles päästelaev VOLHOV RUS poolt ja pukseeriti Helsingisse ja sealt Tallinnasse Noblessneri laevatehasesse remonti
- 1917. aasta 25. oktoobril arvati enamlaste Läänemere laevastiku koosseisu, nimeks sai JEDINOROG SU
- 1918. aasta 25. veebruaril uppus õppelaev PJOTR VELIKII Tallinnast Helsingisse pukseerimise käigus korpuse lekke tõttu Keri lähistel
- 1918. aastal kustutati Balti laevastiku koosseisust
- 2008. aasta augustis mõõdistas esialgu nimetu vraki poilaev EVA-308. Vraki asukoht on 59°43,008' N, 24°49,785' E, vähim veesügavus vrakil 81,5 m, vraki suund 70-250°
- 2009. aasta mais uurimislaev MARE ekspeditsioonil uuriti vrakki ja identifitseeriti Vello Mässi poolt kui JEDINOROG.
Vraki seisund [6]
Vastupidiselt pealtnägijate kirjeldusele uppus laev ilmselt mitte ahter, vaid vöör ees, rammides end kolmandiku laevakere pikkuselt põhjasetteisse. Sõukruvide ja roolilehega ahter troonib mere põhjast märgatavalt kõrgemal. Torpeedoaparaatide pesad laeva väliskorpuses näivad olevat tühjad, ent firma Tuukritööde OÜ tehtud ringskaneeriva sonari pildil on näha ahtritekil asuv suurtükk.
Komandörid
- N. Nordstein (1915 - 23.05.1916)
- L. Trofimov (1916 - 26.03.1917)
- Leitnant L. von Elsner (12.10.1916? - 25.02.1918)
Allikad
- [1] Апалков Ю. В. Боевые корабли русского флота 8. 1914г - 10. 1917г. Cправочник. Санкт-Петербург, 1996г.
- [2] Моисеев Ϲ.П. Ϲписок кораблей Русского парового и броненосного флота с 1861 по 1917 г. Москва, 1948.
- [3] Тарас А. E. Подводные лодки Великой войны (1914-1918). Харвест, Минск,2003.
- [4] Мужеников В. Б. Аварии и катастрофы подводных лодок. ч. 1. Галея Принт, C-Петербург, 2003.
- [5] Ковалев Э. А. Рыцари глубин: Хроника зари российского подплава. Центрополиграф. M . C-Петербург 2005.
- [6] Mäss V. Lippude lehvides mere põhja: Uppunud allveelaev Tallinn-Helsingi laevateel. Horisont 2009, nr. 5;
- [7] http://www.town.ural.ru/ship/dead/dd_ship1.php3
- [8] http://militera.lib.ru/h/boevaya_letopis_flota/app.html
- [9] http://flot.parus.ru/battl002.htm
- [10] http://www.town.ural.ru/ship/dead/dd_ship1.php3
- [11] http://www.horisont.ee/node/1204
- [12] http://www.deepstorm.ru/
Pildid
<gallery> Pilt:Foto JEDINOROG1.jpg|JEDINOROGi vrakk merepõhjas nähtuna Eesti Meremuuseumi kunsniku Roman Matkiewicz'i pilgu läbi [6]. Pilt:JEDINOROG2.jpg|JEDINOROGi vrakk nähtuna hüdrograafialaeva JAKOB PREI sonari pilgu läbi, tekil on märgatavad reelingu jäänused ja kahur, ahter "istub" kindlalt põhjasetteis, vöör kergitatud põhja kohale.
