Erinevus lehekülje "Jahi purjestus" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(New page: '''jahi purjestus''' - jahi purjede kogum. Purjestuse liigi määrab suurpurje (groodi) kuju. Prriitpurjestust kasutati kalapaatidel. Kergetel svertpaatidel on levinud ladinapurjestus või...)
 
(kategooria parandus)
 
(ei näidata 2 kasutaja 4 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
'''jahi purjestus''' - jahi purjede kogum. Purjestuse liigi määrab suurpurje (groodi) kuju. Prriitpurjestust kasutati kalapaatidel. Kergetel svertpaatidel on levinud ladinapurjestus või lüügerpurjestus. Purjespordi algaastail oli levinuim kahvelpurjestus, praegu kasutatakse seda mõnel svertpaadil (Optimist) ja vanematüübilisel kiiljahil. Kahvelpurjestuse eriliik on gunter- ehk huaaripurjestus, mida iseloomustab püstine kahvel, seda kasutatakse mõnel svertpaadil (M, šarpii). Tuulesobivaimaks peetakse nüüdisajal bermuudapurjestust, seda kasutatakse kõigis olümpiaklassides peale purjelaua. Markoonipurjestus on peamiselt skääriristlejail. Purjelaudadel kasutataklse harkpoompurjestust, varem kasutati seda ka suurtel jahtidel. Eristatakse kõrgpurjestust, kus purje aluse ja kõrguse suhe on suur (bermuuda-, markooni- ja harkpoompurjestus), ja madalpurjestust, kus see suhe on väike (kahvel-, ladina- ja lüügerpurjestus).
+
'''Jahi purjestus''' on [[jaht|jahi]] purjede kogum. Purjestuse liigi määrab [[grootpuri|suurpurje]] (groodi) kuju. Priitpurjestust kasutati kalapaatidel. Kergetel [[svertpaat]]idel on levinud ladinapurjestus või lüügerpurjestus.
  
Autor: Enn Oja
+
Purjespordi algaastail oli levinuim kahvelpurjestus, praegu kasutatakse seda mõnel svertpaadil ([[Optimist]]il) ja vanematüübilisel [[kiiljaht|kiiljahil]]. Kahvelpurjestuse eriliik on gunter- ehk huaaripurjestus, mida iseloomustab püstine kahvel, seda kasutatakse mõnel svertpaadil (M-il, šarpiil).
  
Allikas: Mereleksikon, 1996
+
Nüüdisajal peetakse tuulesobivaimaks bermuudapurjestust, seda kasutatakse kõigis olümpiaklassides peale [[purjelaud|purjelaua]]. Markoonipurjestus on peamiselt skääriristlejail. Purjelaudadel kasutatakse harkpoompurjestust, varem kasutati seda ka suurtel jahtidel. Eristatakse kõrgpurjestust, milles purje aluse ja kõrguse suhe on suur (bermuuda-, markooni- ja harkpoompurjestusel), ja madalpurjestust, milles see suhe on väike (kahvel-, ladina- ja lüügerpurjestusel).
  
[[Pilt:jahi purjestus1.jpg|thumb|left]]
+
{{mereleksikon}}
[[Pilt:jahi purjestus2.jpg|thumb|left]]
+
 
 +
[[Kategooria:Purjestus]]
 +
[[Kategooria:Purjejahtide ehitus]]

Viimane redaktsioon: 24. juuli 2015, kell 06:55

Jahi purjestus on jahi purjede kogum. Purjestuse liigi määrab suurpurje (groodi) kuju. Priitpurjestust kasutati kalapaatidel. Kergetel svertpaatidel on levinud ladinapurjestus või lüügerpurjestus.

Purjespordi algaastail oli levinuim kahvelpurjestus, praegu kasutatakse seda mõnel svertpaadil (Optimistil) ja vanematüübilisel kiiljahil. Kahvelpurjestuse eriliik on gunter- ehk huaaripurjestus, mida iseloomustab püstine kahvel, seda kasutatakse mõnel svertpaadil (M-il, šarpiil).

Nüüdisajal peetakse tuulesobivaimaks bermuudapurjestust, seda kasutatakse kõigis olümpiaklassides peale purjelaua. Markoonipurjestus on peamiselt skääriristlejail. Purjelaudadel kasutatakse harkpoompurjestust, varem kasutati seda ka suurtel jahtidel. Eristatakse kõrgpurjestust, milles purje aluse ja kõrguse suhe on suur (bermuuda-, markooni- ja harkpoompurjestusel), ja madalpurjestust, milles see suhe on väike (kahvel-, ladina- ja lüügerpurjestusel).

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.