Erinevus lehekülje "Joogivesi" redaktsioonide vahel
(New page: '''joogivesi''' - laevapere joogiks ja toidu valmistamiseks tarvitatav vesi. Joogivesi peab vastama tervislikele nõuetele. Joogivett säilitatakse joogiveetankides, varutakse sadamas või...) |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | ''' | + | '''Joogivesi''' on [[laevapere]] joogiks ja toidu valmistamiseks tarvitatav vesi. Joogivesi peab vastama tervislikele nõuetele. Joogivett säilitatakse joogivee[[tank]]ides, varutakse [[sadam]]as või veeveolaevadelt, nüüdisajal ka magestatakse merevett. Magestatud merevesi on joogikõlblik peale mineraliseerimist. Vanasti koguti vihmavett, sulatati jääd (esmateade J. Cookilt 1771. aastast). Kreeka ja rooma meresõitjad hoidsid vett kitsenahast kottides. Hiljem võeti kasutusele puuvaadid. Raudtankid on kasutusel alates 1815. aastast. Puuanumates vesi roiskus kiiresti, raud roostetas ning andis veele rauamaitse. Nüüdisaegsete joogiveetankide sisepind on roostevabast terasest või kaetud rostevastase kihiga. |
Autor: Enn Oja | Autor: Enn Oja | ||
| − | + | {{mereleksikon}} | |
Redaktsioon: 21. märts 2013, kell 15:33
Joogivesi on laevapere joogiks ja toidu valmistamiseks tarvitatav vesi. Joogivesi peab vastama tervislikele nõuetele. Joogivett säilitatakse joogiveetankides, varutakse sadamas või veeveolaevadelt, nüüdisajal ka magestatakse merevett. Magestatud merevesi on joogikõlblik peale mineraliseerimist. Vanasti koguti vihmavett, sulatati jääd (esmateade J. Cookilt 1771. aastast). Kreeka ja rooma meresõitjad hoidsid vett kitsenahast kottides. Hiljem võeti kasutusele puuvaadid. Raudtankid on kasutusel alates 1815. aastast. Puuanumates vesi roiskus kiiresti, raud roostetas ning andis veele rauamaitse. Nüüdisaegsete joogiveetankide sisepind on roostevabast terasest või kaetud rostevastase kihiga.
Autor: Enn Oja
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
