Joondamine

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 27. jaanuar 2021, kell 00:37 kasutajalt Madli (arutelu | kaastöö) (Tensomeetri meetod: toim)

Joondamine on laeva võlliliini, mis toetub enam kui kahele kandelaagrile ja pole ühendatud elastsete elementidega (hammasühenduste, lüliühenduste jm), elementide samatelgsuse kontroll ja seadistamine.

Elementide samatelgsus, millele toetub laeva võlliliin, välistab laagrite kiiret kulumist, dedvudi tihendite kahjustusi ja võlliliini vibratsiooni.

Laeva projektekteerimisel koostatakse võlliliini joondamise spetsifikatsioon, mis sisaldab arvutusi võlliliini korrektseks paigaldamiseks, elementide telgjoone nihkeid, murdeid ja pilusid. Spetsifikatsioon sisaldab kontrollitavate parameetrite lubatud hälbeid sõltuvalt tingimustest (temperatuur, veesatud laeva süvis, lõpetatud suuremad keevitustööd ahtris või raskete laevaseadmete paigaldus jm). Joondamise korrigeerimiseks nihutatakse kandelaagreid horisontaalsuunas või vertikaalsuunas laagrikorpuse all olevate plaatide vahetusega.

Joondamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid ja tehnilisi vahendeid (optilist mõõtmist, nihke ja murde meetodit, tensomeetri meetodit, joondamist hüdrotungraua abil) sõltuvalt vajadusest – laeva ehitusjärgust, korralisest või avariijärgsest remondist.

Optiline joondamine

Optiline joondamine

Esimene joondamine teostatakse laeva ehitusel ja see on tavaliselt optiline mõõtmine. Mõõtmiseks paigaldatakse dedvudseadme ja kandelaagrite korpusesse vaatluskettad, mille keskpunktidest määratakse võrdlusjoon, millest alates kõik nihked mõõdetakse optilise mõõteseadmega või laserseadmega. Võrdlusjoon määratakse spetsifikatsioonis heakskiidetud kahe punkti vahel.

Nihke ja murde määramine

Nihke ja murde määramine

Lihtsaim viis joonduse kontrollimiseks on võlliliini nihke ja murde määramine, mida tehakse paigaldatud sõukruviga võlliliini lahtiste äärikühendustega võlliliini koostamise või kontrollimise ajal.

Meetod seisneb nihke ja murde väärtuste määramisest kõigil äärikutel neljas asendis - peal, all ja mõlemas pardas ning võrdlemisel kinnitatud spetsifikatsioonidega. Nihet mõõdetakse kas joonlaua ja lehtkaliibri, mikromeetri või indikaatorkellaga, murret (pilusid äärikute vahel) lehtkaliibriga. Võlliliini monteerimisel arvestatakse nihke tolerants 0,1 mm ja murde tolerants 0.15 mm võlli 1 m pikkuse kohta.

Nihke ja murde mõõtmiseks joondamisel kasutatakse ka erinevaid laserseadmeid. Näiteks ühele vahevõllile kinnitatud laserseade saadab välja laserkiire, teisele vahevõllile kinnitatud andur registreerib laserkiire nihke ja arvutiprogramm arvutab välja joondamise parameetrid.

Tensomeetri meetod

Meetod seisneb võlli paindepingete mõõtmisel erinevates asendites tensomeetrite abil. Tensomeetrid kinnitatakse võlli üla- ja alaosale ning määratakse paindepinge varieerumine võlli ühe pöörde ajal. Mõõtmisel kasutatakse telemeetrilisi seadmeid ja tulemused analüüsitakse arvutiprogrammi abil.

Selle meetodi suur eelis on võimalus mõõta võlli nii vertikaalset kui ka horisontaalset joondamist.

Tungraua meetod.

Joondamine tungraua abil

See meetod seisneb võlli tõstmisel hüdraulilise tungrauaga laagri läheduses ja läbipaine (tõusu) võrdlemisel rakendatud jõuga. Sel viisil on võimalik ligikaudu hinnata koormust laagrile. Mõõtmistulemused tuleb registreerida nii võlli tõusul kui ka laskumisel. Meetodi kasutamisel peavad kõik võlliliini osad olema ühendatud ja seda meetodit on võimalik kasutada laeva mistahes seisukorras. Testi tulemused võimaldavad määrata vaid vertikaalset joondamist.

Võlliliini joondamise tulemused vormistatakse joondamisaktis.

Autorid:

  • Harli Moosaar
  • Jüri Kask

Allikad

  • American Bureau of Shipping.shaft-alignment-on-sep.pdf