Erinevus lehekülje "Lõhepüük" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(toim)
P
 
(ei näidata 2 kasutaja 2 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
'''Lõhepüük'''. Eestis olid tähtsamad lõhepüügikohad Soome lahte suubuvad jõed ja nende suudmelähedased alad meres, Pärnu laht ning Hiiumaa ja Saaremaa läänerannik. Nt 1935 andis Virumaa 65,7, Harjumaa 15,8 ja Pärnumaa 17,5% kogu Eesti lõhesaagist (119,8t), mis moodustas 0,8% Eesti merekalatoodangust ja 6,4% selle väärtusest. Lõhe püütakse hilissuvel ja varasügisel, Eestis on püütud võrkudega ([[lõhevõrk]]), rüsadega, nootadega, harva jadaõngega. Rüsad olid kasutusel rohkem Harju, võrgud Viru rannas. Tõketega püüti lõhe siis, kui taheti saada marja. Nüüdisajal on lõhepüük Eesti-poolsel Soome lahel oma tähtsuse minetanud, sest Eesti parimad lõhejõed Jägala ja Purtse on reostatud, Narva jõel segab lõhede liikumist tamm. Aastane lõhesaak on Eestis praegu u 100 t (1930. aastail oli aastane püük 120—150 t). Põhiline püük toimub avamerel triivvõrkude või triivjadaõngega (nt 1 laev võib merre lasta kuni 600 30 m pikkust võrku); soome kalurid eelistavad rohkem jadaõngi. 1980. aastail olid Läänemere-äärsed suurimad lõhepüügimaad – Soome ja Rootsi – lasknud lõhesaagi suurendamiseks Läänemerre (eelkõige Botnia lahte) miljoneid lõhemaime.
+
'''Lõhepüük'''. Eestis olid tähtsamad lõhepüügikohad [[Soome laht]]e suubuvad [[jõgi|jõed]] ja nende suudmelähedased alad [[meri|meres]], Pärnu [[laht]] ning Hiiumaa ja Saaremaa lääne[[rannik]].  
 +
 
 +
Näiteks 1935. aastal andis Virumaa 65,7, Harjumaa 15,8 ja Pärnumaa 17,5 protsenti kogu Eesti lõhesaagist (119,8 tonni), mis moodustas 0,8% Eesti merekalatoodangust ja 6,4% selle väärtusest.  
 +
 
 +
Lõhe püütakse hilissuvel ja varasügisel, Eestis on püütud lõhe [[lõhevõrk|võrkudega]], [[rüsa]]dega, [[noot]]adega, harva [[jadaõng]]ega. Rüsad olid kasutusel rohkem Harju, võrgud Viru rannas. Tõketega püüti lõhe siis, kui taheti saada marja. Nüüdisajal on lõhepüük Eesti-poolsel Soome lahel oma tähtsuse minetanud, sest Eesti parimad lõhejõed Jägala ja Purtse on reostatud, Narva jõel segab lõhede liikumist tamm.  
 +
 
 +
Aastane lõhesaak on Eestis praegu umbes 100 tonni (1930. aastail oli aastane püük 120-150 tonni). Põhiline püük toimub avamerel triivvõrkude või triivjadaõngega (näiteks üks [[laev]] võib merre lasta kuni 600 30 meetri pikkust võrku). Soome kalurid eelistavad rohkem jadaõngi.  
 +
 
 +
1980. aastail olid Läänemere-äärsed suurimad lõhepüügimaad – Soome ja Rootsi – lasknud lõhesaagi suurendamiseks Läänemerre (eelkõige Botnia lahte) miljoneid lõhemaime.
  
 
{{mereleksikon}}
 
{{mereleksikon}}
  
[[Kategooria:Pooleli]]
+
[[Kategooria:Kalapüük]]

Viimane redaktsioon: 6. mai 2015, kell 00:06

Lõhepüük. Eestis olid tähtsamad lõhepüügikohad Soome lahte suubuvad jõed ja nende suudmelähedased alad meres, Pärnu laht ning Hiiumaa ja Saaremaa läänerannik.

Näiteks 1935. aastal andis Virumaa 65,7, Harjumaa 15,8 ja Pärnumaa 17,5 protsenti kogu Eesti lõhesaagist (119,8 tonni), mis moodustas 0,8% Eesti merekalatoodangust ja 6,4% selle väärtusest.

Lõhe püütakse hilissuvel ja varasügisel, Eestis on püütud lõhe võrkudega, rüsadega, nootadega, harva jadaõngega. Rüsad olid kasutusel rohkem Harju, võrgud Viru rannas. Tõketega püüti lõhe siis, kui taheti saada marja. Nüüdisajal on lõhepüük Eesti-poolsel Soome lahel oma tähtsuse minetanud, sest Eesti parimad lõhejõed Jägala ja Purtse on reostatud, Narva jõel segab lõhede liikumist tamm.

Aastane lõhesaak on Eestis praegu umbes 100 tonni (1930. aastail oli aastane püük 120-150 tonni). Põhiline püük toimub avamerel triivvõrkude või triivjadaõngega (näiteks üks laev võib merre lasta kuni 600 30 meetri pikkust võrku). Soome kalurid eelistavad rohkem jadaõngi.

1980. aastail olid Läänemere-äärsed suurimad lõhepüügimaad – Soome ja Rootsi – lasknud lõhesaagi suurendamiseks Läänemerre (eelkõige Botnia lahte) miljoneid lõhemaime.

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.