LIISI

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 17. jaanuar 2018, kell 19:30 kasutajalt Tauri (arutelu | kaastöö) (Liinid ja teenistuskäik: kronoloogilisse järjekorda)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Laeva andmed
Parvlaev LIISI Pärnu Lahel
Parvlaev LIISI Pärnu Lahel
Nimi: LIGHT OF THE SEA (2017-...)
LIISI (2004-2017)
NESØY (1972-2004)
IMO number: 7228376
MMSI number: 377901071 (2017-...)
276592000 (2004-2017)
Kutsung: J8QT2 (2017-...)
ES2610 (2004-2017)
LJPB (1972-2004)
Lipp: Saint Vincent ja Grenadiinid (2017-...)
Eesti (2004-2017)
Norra (1972-2004)
Kodusadam: Kingstown (2017-...)
Kihnu (2004-2017)
Florø (1972-2004)
Klassifikatsiooniühing: Veeteede Amet
Vene Mereregister (2004-???)
Reeder: Kihnu Veeteed AS (2004-2017)
Kystservice AS (2003-2004)
Fylkesbaatane i Sogn og Fjordane AS (1972-2003)
Ehitusaasta: 1972
Ehituskoht: Rosendal, Norra
Ehitaja: Skaalurens Skipsbyggeri AS
Tüüp: parvlaev
Maksimaalne pikkus: 33,01 m
Arvutuslik pikkus: 29,56 m
Maksimaalne laius: 9,70 m
Arvutuslik laius: 9,40 m
Süvis: 2,89 m
Maksimaalne süvis: 3,30 m
Parda kõrgus: 4,00 m
Mass-veeväljasurve: 391 t
Täielik kandevõime: 105 t
Registertonnaaž: 267,08 t
Kogumahutavus: 437
Puhasmahutavus: 182
Ekspluatatsioonikiirus: 11 sõlme
Ökonoomne kiirus: 9 sõlme
Reisijakohti: 150 (Eesti lipu all algselt 130)
Norra lipu all kuni 200
Autode arv: 16
Jääklass: L4 (Vene Mereregister)
Kere materjal: teras
Tekiehituse materjal: teras ja alumiinium
Rambid: vööri ja ahtriramp
Peamasin: Wichmann 4ACAT; 485 kW; diisel
Abimasinad: 2 × Volvo Penta MD 70 BK; 2 × 40 kW
Ankrud: 1 × 560 kg
Käiturid: 3-labaline reguleeritava sammuga sõukruvi
Rooliseadmed: balansseeritud rool
Põtkurid: vööripõtkur
Mageveetankid: 15 t
Kütusetankid: 18 t
Ballastitankid: 28 t
Laevapere: 4
Päästeparved: 2 × 50 ja 2 × 65 (mahutavus)
Valvepaat: Noreq-RRB 425
Taavetid: ACTA MOB-L750-98

LIISI oli Eesti laevafirmale Kihnu Veeteed kuuluv parvlaev, mis sõitis aastatel 2004-2015 kevadest sügiseni peamiselt Kihnu ja Pärnu vahet, kuid asendas ka parvlaeva REET Sviby-Rohuküla liinil (näiteks dokitööde ajal).

Laev ehitati 1972. aastal Rosendalis, Norras ja sai nimeks NESØY samanimelise saare järgi, mis asub Nordlandi maakonnas, Norras. NESØY sõitis kolmkümmend üks aastat firma Fylkesbaatane i Sogn og Fjordane AS omanduses mitmetel liinidel Norra fjordides Sogn og Fjordane maakonnas.

2003. aastal sai laeva omanikuks firma Kystservice AS ja laev võeti kasutusele õppelaevana.

10. septembril 2004 sõlmis Kihnu Veeteede esindaja NESØY ostulepingu.[1] Laev maksis umbes neli miljonit krooni.[2] Oktoobri alguseks jõudis laev Pärnu sadamasse.[3] Laev sai Kihnu Jõnni pruudi järgi nimeks LIISI ja asus teenindama Kihnu-Pärnu liini.[4] Seni Kihnu-Pärnu liinil sõitnud parvlaev REET suunati Sviby-Rohuküla liinile. 31. mail 2015 tegi parvlaev REET Sviby-Rohuküla liinil viimase reisi, kuna valmis uus parvlaev ORMSÖ. Sviby-Rohuküla liinilt vabanenud REET toodi seejärel Kihnu-Pärnu liinile. LIISI jäi seisma Pärnu sadamasse.

2017. aastal müüs Kihnu Veeteed LIISI maha ja sama aasta 15. juunil kustutati laev Eesti laevaregistrist. Laev sai uueks nimeks LIGHT OF THE SEA ja see viidi Saint Vincent ja Grenadiinide lipu alla.[5] 17. detsembril kell veerand kaks lahkus LIGHT OF THE SEA Pärnu sadama kesklinna kai äärest, laeva sihtsadamaks oli määratud Port of Spain (Trinidadi ja Tobago pealinn) ja eeldatavaks saabumisajaks 15. jaanuar 2018 (29 päeva). Umbes neli tundi pärast sadamast väljumist, Kihnu-Heinaste joonel tekkisid laeval tehnilised probleemid peamasinaga, mistõttu jäi laev triivi. Vaheldumisi sõites ja triivides ei jõudnud laev Ruhnu traaversist kaugemale. 19. detsembril jäi laev ankrusse ja Pärnu sadamast väljus pukser NICO, mis tehnilistel põhjustel samuti abivajava laevani ei jõudnud. NICO pukseeris Kihnu saare lõunaosa juurest tagasi Pärnu sadamasse lootsikaater AHTO-20. 21. detsembril väljus Roomassaare sadamast Saarte Liinide pukser PANDA, mis pukseeris laeva tagasi Pärnu sadamasse, kuhu jõuti enne südaööd.[6][7][8][9][10][11]

Liinid ja teenistuskäik

  • Rysjedalsvika-Krakhella (1972-1974)
  • Fjærland-Hella-Balestrand (1974)
  • Reservlaev (1974-1975)
  • Fjærland-Hella-Balestrand (ka Balestrand-Flåm) (1975-1982)
  • Askvoll-Gjervik-Fure (1982-1986)
  • Askvoll-Gjervik-Fure/ Askvoll-Værlandet-Bulandet (1986-2003)
  • Õppelaev Bergenis (2003-2004)
  • Kihnu-Pärnu (2004-2015)[12][13]

Galerii

Viited

  1. Paluoja, S. Kihnu Veeteed hakkab Vormsiga laevaühendust pidama. – Pärnu Postimees, 11. september 2004. (27.01.2016)
  2. Ilves, L. Vormsi vahet hakkab sõitma kihnlaste parvlaev. – Lääne Elu, 11. september 2004. (27.01.2016)
  3. Paluoja, S. Kihnlaste Liisi valmistub teekonnaks kodusadamasse. – Pärnu Postimees, 1. oktoober 2004. (27.01.2016)
  4. Tähtpäev Kihnu-Pärnu laevaliinil. – Kihnu Mere Seltsi kodulehekülg. (27.01.2016)
  5. LIISI (3P04I04). – e-laevakinnistusraamat. (19.12.2017)
  6. LIGHT OF THE SEA. – Veebileht MarineTraffic. (25.12.2017)
  7. Habakuk, L. Kunagise Kihnu praami saatust katab saladusloor. – Pärnu Postimees, 20. detsember 2017. (25.12.2017)
  8. Habakuk, L. Kariibi merele suundunud praam jõudis puksiiriga tagasi Pärnusse. – Pärnu Postimees, 22. detsember 2017. (25.12.2017)
  9. Habakuk, L. Eksootiliste merekündjate jõulud võivad mööduda Häädemeeste metsade vahel. – Pärnu Postimees, 23. detsember 2017. (25.12.2017)
  10. Rooväli, K. Vana Kihnu praam otsib teed Lõuna-Ameerikasse. – Õhtuleht, 18. detsember 2017. (25.12.2017)
  11. Kunagise Kihnu praami saatust katab saladusloor. – foorum.kipper.ee. (25.12.2017)
  12. Liisi (est). – Veebileht Wagenfähren in Europa. (27.01.2016)
  13. M/S NESØY. – Veebileht Fakta om fartyg. (27.01.2016)