Erinevus lehekülje "Lipukapten" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
P (5 redaktsiooni)
 
(ei näidata 2 kasutaja 3 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
'''Lipukapten''' on tunnistusega [[laevajuht]], kes vormiliselt asendas [[purjelaev]]as ilma kutsetunnistuseta tegelikku laevajuhti, kes tavaliselt oli ka laevaomanik. Eelkõige klaaris lipukapten sadamas laevapabereid, sest seal nõuti ka laevajuhi kutsetunnistust. Eestis kasutasid lipukaptenit 19. sajandi lõpupoole Pärnumaa randade esimeste kaugsõidupurjekate omanikud.
+
'''Lipukapten''' on tunnistusega [[laevajuht]], kes vormiliselt asendas [[purjelaev]]as ilma kutsetunnistuseta tegelikku laevajuhti, kes tavaliselt oli ka laevaomanik. Eelkõige klaaris lipukapten [[sadam]]as laevapabereid, sest seal nõuti ka laevajuhi kutsetunnistust. Eestis kasutasid lipukaptenit 19. sajandi lõpupoole Pärnumaa randade esimeste kaugsõidupurjekate omanikud.
  
 
Autor: Enn Oja
 
Autor: Enn Oja
  
 
{{mereleksikon}}
 
{{mereleksikon}}
 +
 +
Tänapäeval kasutatakse lipukaptenit juhtumeil, kui kaptenil peab olema lipuriigi kodakondsus, kuid tegelikult juhib [[laev]]a või tegelik otsustusõigus on laevas [[reeder]]i usaldatud, kuid lipuriigi kodakondsuseta laevajuhil. Eestis on seda kasutatud 1990ndail aastail ning 21. sajandi esimesel kümnendil.
 +
 +
[[Kategooria:Ametid]]

Viimane redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 16:48

Lipukapten on tunnistusega laevajuht, kes vormiliselt asendas purjelaevas ilma kutsetunnistuseta tegelikku laevajuhti, kes tavaliselt oli ka laevaomanik. Eelkõige klaaris lipukapten sadamas laevapabereid, sest seal nõuti ka laevajuhi kutsetunnistust. Eestis kasutasid lipukaptenit 19. sajandi lõpupoole Pärnumaa randade esimeste kaugsõidupurjekate omanikud.

Autor: Enn Oja

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.



Tänapäeval kasutatakse lipukaptenit juhtumeil, kui kaptenil peab olema lipuriigi kodakondsus, kuid tegelikult juhib laeva või tegelik otsustusõigus on laevas reederi usaldatud, kuid lipuriigi kodakondsuseta laevajuhil. Eestis on seda kasutatud 1990ndail aastail ning 21. sajandi esimesel kümnendil.