Erinevus lehekülje "Meremiil" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
 
1. rida: 1. rida:
−
'''Meremiil''' (inglise keeles ''nautical mile'') on põhiühik kauguste mõõtmiseks merel. Ühik võeti ajalooliselt kasutusele kui pikkus, mis vastab Maa meridiaani ühe kaareminuti (laiuseminuti) pikkusele ja mis on mugav, kui koordinaate mõõdetakse kraadides ja minutites, nagu see navigatsioonis toimub. Sellega, et nüüdseks rahvusvaheliselt kehtestatud ühtse pikkusega meremiil kõigil laiuskraadidel täpselt meridiaani kaareminuti pikkusele ei vasta, praktikas navigatsioonikaardi servalt koordinaatjoonte järgi kaugusi mõõtes ei arvestata, kuna erinevus on navigatsiooni seisukohalt ebaoluliselt väike.
+
'''Meremiil''' (inglise keeles ''nautical mile'') on põhiühik kauguste mõõtmiseks merel. Ühik võeti ajalooliselt kasutusele kui pikkus, mis vastab [[Maa]] [[meridiaan]]i ühe kaareminuti (laiuseminuti) pikkusele ja mis on mugav, kui koordinaate mõõdetakse kraadides ja minutites, nagu see [[navigatsioon]]is toimub. Sellega, et nüüdseks rahvusvaheliselt kehtestatud ühtse pikkusega meremiil kõigil [[laiuskraad]]idel täpselt meridiaani kaareminuti pikkusele ei vasta, praktikas [[navigatsioonikaart|navigatsioonikaardi]] servalt [[koordinaat]]joonte järgi kaugusi mõõtes ei arvestata, kuna erinevus on navigatsiooni seisukohalt ebaoluliselt väike.
  
−
Tulenevalt maa kergelt lapikust kujust on meridiaani kaareminuti pikkus muutuv (1861 m poolustel ja 1843 m ekvaatoril), mistõttu erines riigiti ka meremiili pikkus<ref>[http://www.transnav.eu/files/So%20What%20is%20Actually%20the%20Distance%20from%20the%20Equator%20to%20the%20Pole%20%20Overview%20of%20the%20Meridian%20Distance%20Approximations,435.pdf A. Weintrit. So, What is Actually the Distance from the Equator to the Pole? – Overview of the Meridian Distance Approximations] TransNav, juuni 2013</ref>. 1929. aastal kehtestati esimesel erakorralisel hüdrograafiakonverentsil Monacos ühtseks „rahvusvahelise meremiili“ (''international nautical mile'') pikkuseks 1852 m<ref>[https://www.bipm.org/utils/common/pdf/si_brochure_8_en.pdf The International System of Units (SI)]</ref>. See vastab ligikaudu meridiaaniminuti pikkusele 45. laiuskraadil. Mitmes riigis (USAs, Suurbritannias, Nõukogude Liidus jm) läks siiski veel mitukümmend aastat enne, kui see ühtne ühik kasutusele võeti<ref>[http://www.transnav.eu/files/So%20What%20is%20Actually%20the%20Distance%20from%20the%20Equator%20to%20the%20Pole%20%20Overview%20of%20the%20Meridian%20Distance%20Approximations,435.pdf A. Weintrit. So, What is Actually the Distance from the Equator to the Pole? – Overview of the Meridian Distance Approximations] TransNav, juuni 2013</ref>.
+
Tulenevalt Maa kergelt lapikust kujust on meridiaani kaareminuti pikkus muutuv (1861 m poolustel ja 1843 m ekvaatoril), mistõttu erines riigiti ka meremiili pikkus<ref>[http://www.transnav.eu/files/So%20What%20is%20Actually%20the%20Distance%20from%20the%20Equator%20to%20the%20Pole%20%20Overview%20of%20the%20Meridian%20Distance%20Approximations,435.pdf A. Weintrit. So, What is Actually the Distance from the Equator to the Pole? – Overview of the Meridian Distance Approximations] TransNav, juuni 2013</ref>. 1929. aastal kehtestati esimesel erakorralisel hüdrograafiakonverentsil Monacos ühtseks „rahvusvahelise meremiili“ (''international nautical mile'') pikkuseks 1852 m<ref>[https://www.bipm.org/utils/common/pdf/si_brochure_8_en.pdf The International System of Units (SI)]</ref>. See vastab ligikaudu meridiaaniminuti pikkusele 45. laiuskraadil. Mitmes riigis (USAs, Suurbritannias, Nõukogude Liidus jm) läks siiski veel mitukümmend aastat enne, kui see ühtne ühik kasutusele võeti<ref>[http://www.transnav.eu/files/So%20What%20is%20Actually%20the%20Distance%20from%20the%20Equator%20to%20the%20Pole%20%20Overview%20of%20the%20Meridian%20Distance%20Approximations,435.pdf A. Weintrit. So, What is Actually the Distance from the Equator to the Pole? – Overview of the Meridian Distance Approximations] TransNav, juuni 2013</ref>.
  
−
Ühtset sümbolit meremiili tähistamiseks rahvusvaheliselt kokku lepitud ei ole, erinevates riikides ja valdkondades kasutatakse lühendeid M, NM, Nm, nmi ja nm. Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon (IHO) on kehtestanud rahvusvaheliselt navigatsioonikaartidel jm navigatsiooniteabes kasutatamiseks meremiili sümbolina M<ref>[https://www.iho.int/iho_pubs/standard/S-4/S4_V4-8-0_Oct_2018_EN.pdf Regulations of the IHO for international (INT) charts and chart  specifications of the IHO]</ref>.
+
Ühtset sümbolit meremiili tähistamiseks rahvusvaheliselt kokku lepitud ei ole, erinevates riikides ja valdkondades kasutatakse lühendeid M, NM, Nm, nmi ja nm. [[Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon]] (IHO) on kehtestanud rahvusvaheliselt navigatsioonikaartidel jm navigatsiooniteabes kasutatamiseks meremiili sümbolina M<ref>[https://www.iho.int/iho_pubs/standard/S-4/S4_V4-8-0_Oct_2018_EN.pdf Regulations of the IHO for international (INT) charts and chart  specifications of the IHO]</ref>.
  
 
Varem on Eestis meremiili tähenduses kasutatud ka nimetust [[merepenikoorem]]<ref>[https://digi.lib.ttu.ee/i/file.php?DLID=4260&t=1 Laeva mõetudest ja mõetmisest. Tehniline Ringvaade, 15. mai 1920]</ref><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19230305.2.8 Kauguse ja kiiruse mõõtmine merel. Postimees, 5. märts 1923]</ref> [4][5].
 
Varem on Eestis meremiili tähenduses kasutatud ka nimetust [[merepenikoorem]]<ref>[https://digi.lib.ttu.ee/i/file.php?DLID=4260&t=1 Laeva mõetudest ja mõetmisest. Tehniline Ringvaade, 15. mai 1920]</ref><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19230305.2.8 Kauguse ja kiiruse mõõtmine merel. Postimees, 5. märts 1923]</ref> [4][5].

Viimane redaktsioon: 19. oktoober 2021, kell 00:49

Meremiil (inglise keeles nautical mile) on põhiühik kauguste mõõtmiseks merel. Ühik võeti ajalooliselt kasutusele kui pikkus, mis vastab Maa meridiaani ühe kaareminuti (laiuseminuti) pikkusele ja mis on mugav, kui koordinaate mõõdetakse kraadides ja minutites, nagu see navigatsioonis toimub. Sellega, et nüüdseks rahvusvaheliselt kehtestatud ühtse pikkusega meremiil kõigil laiuskraadidel täpselt meridiaani kaareminuti pikkusele ei vasta, praktikas navigatsioonikaardi servalt koordinaatjoonte järgi kaugusi mõõtes ei arvestata, kuna erinevus on navigatsiooni seisukohalt ebaoluliselt väike.

Tulenevalt Maa kergelt lapikust kujust on meridiaani kaareminuti pikkus muutuv (1861 m poolustel ja 1843 m ekvaatoril), mistõttu erines riigiti ka meremiili pikkus[1]. 1929. aastal kehtestati esimesel erakorralisel hüdrograafiakonverentsil Monacos ühtseks „rahvusvahelise meremiili“ (international nautical mile) pikkuseks 1852 m[2]. See vastab ligikaudu meridiaaniminuti pikkusele 45. laiuskraadil. Mitmes riigis (USAs, Suurbritannias, Nõukogude Liidus jm) läks siiski veel mitukümmend aastat enne, kui see ühtne ühik kasutusele võeti[3].

Ühtset sümbolit meremiili tähistamiseks rahvusvaheliselt kokku lepitud ei ole, erinevates riikides ja valdkondades kasutatakse lühendeid M, NM, Nm, nmi ja nm. Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon (IHO) on kehtestanud rahvusvaheliselt navigatsioonikaartidel jm navigatsiooniteabes kasutatamiseks meremiili sümbolina M[4].

Varem on Eestis meremiili tähenduses kasutatud ka nimetust merepenikoorem[5][6] [4][5].

Viited

  1. ↑ A. Weintrit. So, What is Actually the Distance from the Equator to the Pole? – Overview of the Meridian Distance Approximations TransNav, juuni 2013
  2. ↑ The International System of Units (SI)
  3. ↑ A. Weintrit. So, What is Actually the Distance from the Equator to the Pole? – Overview of the Meridian Distance Approximations TransNav, juuni 2013
  4. ↑ Regulations of the IHO for international (INT) charts and chart specifications of the IHO
  5. ↑ Laeva mõetudest ja mõetmisest. Tehniline Ringvaade, 15. mai 1920
  6. ↑ Kauguse ja kiiruse mõõtmine merel. Postimees, 5. märts 1923
Pärit leheküljelt "http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=Meremiil&oldid=15472"