Navigatsioonimärgid

Navigatsioonimärgid (meremärgid) tähistavad laevateed, ohtu või teatud eripiirkonda avamerel, ranniku- ja sisevetes, tagades sellega ohutu meresõidu.

Navigatsioonimärkide klassifitseerimine vt.joonis "Navigatsioonimärgid”.

Navigatsioonimärgid

• ujuvmärgid - veekogu põhja ankurdatud ujuvad seadmed (suuremõõtmelised ujuvmärgid nagu tulelaev ja LANBY, poi, tooder). Ujuvmärgid on jaotatud Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletorniadministratsioonide Liidu (International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities – IALA) poolt kardinaalmärkideks ja lateraalmärkideks ning teljemärkideks, ohumärkideks ja erimärkideks.
• püsimärgid - kaldal või madalal paiknevad eriotstarbelised rajatised (tuletorn, tulepaak, päevamärk), ümbritsevast keskkonnast esilekerkivad ehitised või looduslikud objektid. Püsimärke on võimalik kasutada laevajuhil ka oma asukoha kindlaks määramiseks.

Navigatsioonimärke võib jagada ka:

• Valgustatud (laternaga)/valgusoptilise aparatuuriga) navigatsioonimärkideks;
• Valgustamata navigatsioonimärkideks.

Navigatsioonimärk võib kanda udusignaale andvaid vahendeid ning (aktiivseid) radarivastajaid ja (passiivseid) radaripeegeldeid navigatsiooni hõlbustamiseks ja märgi paremaks tuvastamiseks.

Autorid: Tiit Palgi ja Ly Saukas

Allikad

See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.

„МОРСКОЙ ЭНЦИКЛОПЕДИЧЕСКИЙ СПРАВОЧНИК“ „Судостроение“ Л. 1986.

Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ning kord.