Tulelaev

Muuseumilaev FINNGRUNDET Stockholmis

Tulelaev, ka ujuvmajakas, on valgus- ja helisignalisatsiooniseadmega laev, mis on ankurdatud, tähistamaks ohtlikku kohta (näiteks madalat) või näitamaks laevatee käänukohta.

Esimesed tulelaevad olid harilikult purjelaevad, mille mastis põles latern. Tallinna madalal oli esimene tulelaev aastast 1858, see asendati 1864. aastal tulelaevaga REVALSTEIN. Hiiu madalal ja Vilsandi lähistel Laiamadalal pidasid valveteenistust hoiatusluubid. Hiiu madala ees ristlesid nn punased luubid – vaheldumisi VELIKI KNJAZ KONSTANTIN NIKOLAJEVITŠ ja VELIKAJA KNJAGINJA ALEKSANDRA PETROVNA. Laimadalal olid valged luubid KRONPRINTSESSA MARIA ja KRONPRINTS ALEKSANDR.

20. sajandil on Eesti vetes seisnud neli tulelaeva: TALLINNAMADAL (algselt REVALSTEIN; 1864-1949), HIIUMADAL (algselt NEKMANGRUND; 1898-1941), SARITŠEV (algselt VULTŠUR; 1904-1925) ja RESERV (ehitatud Turus 1893).

See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.