Erinevus lehekülje "Pleiss" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(kategooria)
 
(ei näidata 5 kasutaja 5 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
'''pleiss''' sks ''Spleiss'', holl ''splits'' - põimitud trossi liide, mida kasutatakse kahe trossi ühendamiseks või ühe trossi otsale ou (/aasa) tegemiseks. Silmpleissi (/oupleissi) kasutatakse trossi otsale aasa tegemiseks. Teatava pikkuseni lahti harutatud kardeelidega tross painutatakse aasaks ja harutatud kardeelid põimitakse harutamata kardeelide vahele. Silmpleisi tegemisviisid vaieril erinevad esimese läbipiste ja järgmiste pistete suuna poolest, mööda või vastu trossi keerdu. Lühipleisiga ühendatakse kaks trossi nii, et ühe trossi harutatud kardeelid põimitakse teise trossi harutamata kardeelide vahele ja vastupidi. Saadud liitekoht on trossist jämedam. Plokkidest läbiliikuvaid trosse pleisitakse pika pleisiga, mis suurendab trossi jämadust suhteliselt vähe. Liiktrossi kokkupleissimiseks tehakse liiktrossipleiss, kus pisted tehakse trossi keeru suunas. Kaksikpleisi abil pleisitakse kaks taim- või terastrossi kokku, nii et nende vahele tekib pikergune aas. Seda kasutatakse kahe taimtrossist vandi ühendamiseks. Trossi otsale tehtud tagasipleiss välistab selle hargnemise. Purjelaevadel on kasutatud ka palju muid vähemlevinud pleisse. 
+
[[Pilt:lühipleiss.jpg|thumb|right|Lühipleiss Prangi krundipiirdel]]
 +
'''Pleiss''' (saksa ''Spleiss'', hollandi ''splits'') on põimitud [[tross]]i liide, mida kasutatakse kahe trossi ühendamiseks või ühe trossi otsale [[ou]] (aasa) tegemiseks.  
  
Autor: Enn Oja
+
Silmpleissi (oupleissi) kasutatakse trossi otsale aasa tegemiseks. Teatava pikkuseni lahti harutatud [[kardeel]]idega tross painutatakse aasaks ja harutatud kardeelid põimitakse harutamata kardeelide vahele. Silmpleisi tegemisviisid vaieril erinevad esimese läbipiste ja järgmiste pistete suuna poolest, mööda või vastu trossi keerdu.
  
Allikas: Mereleksikon, 1996
+
Lühipleisiga ühendatakse kaks trossi nii, et ühe trossi harutatud kardeelid põimitakse teise trossi harutamata kardeelide vahele ja vastupidi. Saadud liitekoht on trossist jämedam.
  
<gallery>
+
Plokkidest läbiliikuvaid trosse pleisitakse pika pleisiga, mis suurendab trossi jämadust suhteliselt vähe.
Pilt:pleiss1.jpg|lühipleiss
+
 
Pilt:pleiss2.jpg|pikk pleiss
+
Liiktrossi kokkupleissimiseks tehakse liiktrossipleiss, kus pisted tehakse trossi keeru suunas.  
Pilt:pleiss3.jpg|pikk pleiss
+
 
Pilt:pleiss4.jpg
+
Kaksikpleisi abil pleisitakse kaks taim- või terastrossi kokku, nii et nende vahele tekib pikergune aas. Seda kasutatakse kahe taimtrossist [[vant|vandi]] ühendamiseks. Trossi otsale tehtud tagasipleiss välistab selle hargnemise.
</gallery>
+
 
 +
[[Purjelaev]]adel on kasutatud ka palju muid vähemlevinud pleisse.
 +
 
 +
{{Mereleksikon}}
 +
 
 +
[[Kategooria:Otsad]]

Viimane redaktsioon: 15. august 2016, kell 01:32

Lühipleiss Prangi krundipiirdel

Pleiss (saksa Spleiss, hollandi splits) on põimitud trossi liide, mida kasutatakse kahe trossi ühendamiseks või ühe trossi otsale ou (aasa) tegemiseks.

Silmpleissi (oupleissi) kasutatakse trossi otsale aasa tegemiseks. Teatava pikkuseni lahti harutatud kardeelidega tross painutatakse aasaks ja harutatud kardeelid põimitakse harutamata kardeelide vahele. Silmpleisi tegemisviisid vaieril erinevad esimese läbipiste ja järgmiste pistete suuna poolest, mööda või vastu trossi keerdu.

Lühipleisiga ühendatakse kaks trossi nii, et ühe trossi harutatud kardeelid põimitakse teise trossi harutamata kardeelide vahele ja vastupidi. Saadud liitekoht on trossist jämedam.

Plokkidest läbiliikuvaid trosse pleisitakse pika pleisiga, mis suurendab trossi jämadust suhteliselt vähe.

Liiktrossi kokkupleissimiseks tehakse liiktrossipleiss, kus pisted tehakse trossi keeru suunas.

Kaksikpleisi abil pleisitakse kaks taim- või terastrossi kokku, nii et nende vahele tekib pikergune aas. Seda kasutatakse kahe taimtrossist vandi ühendamiseks. Trossi otsale tehtud tagasipleiss välistab selle hargnemise.

Purjelaevadel on kasutatud ka palju muid vähemlevinud pleisse.

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.