Erinevus lehekülje "Tallinna Merekool" redaktsioonide vahel
(New page: '''Tallinna Merekool''', 1919—91 tegutsenud keskeriõppeasutus, kus valmistati kaadrit kaubalaevastikule. Asutati „Laevanduse“ seltsi algatusel ja toetusel, kasutati ka Tallinna evak...) |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Tallinna Merekool''', 1919—91 tegutsenud keskeriõppeasutus, kus valmistati kaadrit kaubalaevastikule. Asutati „Laevanduse“ seltsi algatusel ja toetusel, kasutati ka Tallinna evakueeritud Narva merekooli vara. Õppetöö algas 27.X 1919, esmalt oli ettevalmistus-, I ja II klass, III klass avati 1923. 1935 liideti kooliga [[Tallinna Laevamehaanikute Kool]]. 1921—40 tegutsesid kooli juures üheaastased kursused, mille lõpetanud said kaugsõidukapteni, kippari, laevakoka, lootsi, raadiotelegrafisti, motoristi või assistendi kutse. 1019—40 lõpetas kooli 227 ligisõidutüürimeest, 208 kaugsõidutüürimeest, 190 kaugsõidukaptenit ning 1932—40 lisaks 186 III järgu, 110 II järgu ja 50 I järgu mehaanikut. 1940 avati laevaradistide ettevalmistamiseks raadioklass. Kokku oli 1940. aastail õpilasi keskmiselt 150. Pärast II maailmasõda läks kool Eesti Merelaevandus alluvusse ja alustas õppetööd 23. IX 1945. Õpilasi oli 210, erialasid 4 – laevajuhtimine, laevamehaanika, raadiotehnika (õpetati aastani 1952) ja laevaehitus (aastani 1955); 1976 lisandus laevaautomaatseadmete operaatori eriala. Kooli võeti algul 7 klassi, hiljem 8 klassi lõpetanuid. Õppeaeg oli 4,5 aastat. 1960. aastaist mindi erialaainetes üldise venestamise survel üle vene õppekeelele. Eestikeelne õpetus taastati alles 1990. 1950—91 on kooli lõpetanud rohkem kui 5200 õpilast (aastast 1959 ka kaugõpe). 1952—79 oli koolil merepraktika jaoks oma [[õppelaev]], mootorpurjekas [[VEGA]]. Kui asutati Eesti Merehariduskeskus, moodustas Tallinna Merekool selle tuumiku. | + | '''Tallinna Merekool''', 1919—91 tegutsenud keskeriõppeasutus, kus valmistati kaadrit kaubalaevastikule. Asutati „Laevanduse“ seltsi algatusel ja toetusel, kasutati ka Tallinna evakueeritud Narva merekooli vara. Õppetöö algas 27.X 1919, esmalt oli ettevalmistus-, I ja II klass, III klass avati 1923. 1935 liideti kooliga [[Tallinna Laevamehaanikute Kool]]. 1921—40 tegutsesid kooli juures üheaastased kursused, mille lõpetanud said kaugsõidukapteni, kippari, laevakoka, lootsi, raadiotelegrafisti, motoristi või assistendi kutse. 1019—40 lõpetas kooli 227 ligisõidutüürimeest, 208 kaugsõidutüürimeest, 190 kaugsõidukaptenit ning 1932—40 lisaks 186 III järgu, 110 II järgu ja 50 I järgu mehaanikut. 1940 avati laevaradistide ettevalmistamiseks raadioklass. Kokku oli 1940. aastail õpilasi keskmiselt 150. Pärast II maailmasõda läks kool Eesti Merelaevandus alluvusse ja alustas õppetööd 23. IX 1945. Õpilasi oli 210, erialasid 4 – laevajuhtimine, laevamehaanika, raadiotehnika (õpetati aastani 1952) ja laevaehitus (aastani 1955); 1976 lisandus laevaautomaatseadmete operaatori eriala. Kooli võeti algul 7 klassi, hiljem 8 klassi lõpetanuid. Õppeaeg oli 4,5 aastat. 1960. aastaist mindi erialaainetes üldise venestamise survel üle vene õppekeelele. Eestikeelne õpetus taastati alles 1990. 1950—91 on kooli lõpetanud rohkem kui 5200 õpilast (aastast 1959 ka kaugõpe). 1952—79 oli koolil merepraktika jaoks oma [[õppelaev]], mootorpurjekas [[VEGA]]. Kui asutati [[Eesti Merehariduskeskus]], moodustas Tallinna Merekool selle tuumiku. |
'''B:''' ''Kool, mehed, meri.'' Tln., 1994; ''Meri ja mehed. Tallinna Merekool 50''. Toronto, 1970. | '''B:''' ''Kool, mehed, meri.'' Tln., 1994; ''Meri ja mehed. Tallinna Merekool 50''. Toronto, 1970. | ||
{{Mereleksikon}} | {{Mereleksikon}} | ||
Redaktsioon: 25. oktoober 2011, kell 10:39
Tallinna Merekool, 1919—91 tegutsenud keskeriõppeasutus, kus valmistati kaadrit kaubalaevastikule. Asutati „Laevanduse“ seltsi algatusel ja toetusel, kasutati ka Tallinna evakueeritud Narva merekooli vara. Õppetöö algas 27.X 1919, esmalt oli ettevalmistus-, I ja II klass, III klass avati 1923. 1935 liideti kooliga Tallinna Laevamehaanikute Kool. 1921—40 tegutsesid kooli juures üheaastased kursused, mille lõpetanud said kaugsõidukapteni, kippari, laevakoka, lootsi, raadiotelegrafisti, motoristi või assistendi kutse. 1019—40 lõpetas kooli 227 ligisõidutüürimeest, 208 kaugsõidutüürimeest, 190 kaugsõidukaptenit ning 1932—40 lisaks 186 III järgu, 110 II järgu ja 50 I järgu mehaanikut. 1940 avati laevaradistide ettevalmistamiseks raadioklass. Kokku oli 1940. aastail õpilasi keskmiselt 150. Pärast II maailmasõda läks kool Eesti Merelaevandus alluvusse ja alustas õppetööd 23. IX 1945. Õpilasi oli 210, erialasid 4 – laevajuhtimine, laevamehaanika, raadiotehnika (õpetati aastani 1952) ja laevaehitus (aastani 1955); 1976 lisandus laevaautomaatseadmete operaatori eriala. Kooli võeti algul 7 klassi, hiljem 8 klassi lõpetanuid. Õppeaeg oli 4,5 aastat. 1960. aastaist mindi erialaainetes üldise venestamise survel üle vene õppekeelele. Eestikeelne õpetus taastati alles 1990. 1950—91 on kooli lõpetanud rohkem kui 5200 õpilast (aastast 1959 ka kaugõpe). 1952—79 oli koolil merepraktika jaoks oma õppelaev, mootorpurjekas VEGA. Kui asutati Eesti Merehariduskeskus, moodustas Tallinna Merekool selle tuumiku.
B: Kool, mehed, meri. Tln., 1994; Meri ja mehed. Tallinna Merekool 50. Toronto, 1970.
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
