Erinevus lehekülje "Tiivikliugur" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(Uus lehekülg: ''''Tiivikliugur''' on lamedapõhjaline või liigendi abil kaheks jaotatud kerega pööratavatele pontoonidele toetuv veesõiduk, mille liikumisviis on libisemine veepinna...')
 
(Teistes keeltes)
 
(ei näidata 2 kasutaja 13 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
 +
[[Pilt:Tiivikliugur.jpg|thumb|right|Liigendiga tiivikliugur 2020. aasta meremessil]]
 
'''Tiivikliugur''' on lamedapõhjaline või liigendi abil kaheks jaotatud kerega pööratavatele [[pontoon]]idele toetuv [[veesõiduk]], mille liikumisviis on libisemine veepinnal, jääl, lumel ja väidetavalt ka märjal maapinnal (rohul). Tiivikliuguri [[käitur]]iks on tugirõnga sees pöörlev fikseeritud sammuga tiivik, mille käitab [[sisepõlemismootor]], lamedapõhjalise tiivikliuguri juhtimiseks on tugirõnga külge tiiviku taha paigaldatud  püstrool(id).<br>
 
'''Tiivikliugur''' on lamedapõhjaline või liigendi abil kaheks jaotatud kerega pööratavatele [[pontoon]]idele toetuv [[veesõiduk]], mille liikumisviis on libisemine veepinnal, jääl, lumel ja väidetavalt ka märjal maapinnal (rohul). Tiivikliuguri [[käitur]]iks on tugirõnga sees pöörlev fikseeritud sammuga tiivik, mille käitab [[sisepõlemismootor]], lamedapõhjalise tiivikliuguri juhtimiseks on tugirõnga külge tiiviku taha paigaldatud  püstrool(id).<br>
Kaheks jaotatud kerega tiivikliuguri juhtimine toimub pööratavate pontoonide abil (nn raamjuhtimine), mistõttu sõiduki pöörderaadius on võrreldes lamedapõhjalise tiivikliuguriga tunduvalt väiksem ja hästi juhitav ka väikesel kiirusel.<br>
+
Kaheks jaotatud kerega tiivikliuguri juhtimine toimub pööratavate pontoonide abil (nn raamjuhtimine), mistõttu sõiduki pöörderaadius on võrreldes lamedapõhjalise tiivikliuguriga tunduvalt väiksem ja hästi juhitav ka väikesel kiirusel. Sellisele sõidukile on Patendiamet 2000. aastal väljastanud patendi, mille kehtivus on lõppenud.<ref>[https://www1.epa.ee/patent/andmed.asp?NroParam=9600166&ID=96000166&NID=&offset=&HKR= Dokumendid Patendiameti kodulehel]</ref><br>
Praegu laialdaselt levinud nimetus hüdrokopter kirjeldatud veesõiduki kohta ei sobi, sest termin kopter vihjab lennule või lennukile, kuid tiivikliuguri liikumusviis on tiiviku poolt moodustatava horisontaaljõu mõjul ainult libisemine väikese hõõrdetakistusega pinnal, tõstejõu komponendid, mis on sarnastel liugurlaevadel – [[hõljuk]] ja [[glisser]], puuduvad.
+
Praegu laialdaselt levinud nimetus 'hüdrokopter' kirjeldatud veesõiduki kohta ei sobi, sest termin 'kopter' tähistab õhusõidukit, kuid tiivikliuguri liikumisviis on tiiviku moodustatava horisontaaljõu mõjul ainult libisemine väikese hõõrdetakistusega pinnal. Puuduvad tõstejõu komponendid, mis on samalaadsetel liugurlaevadel – [[hõljuk]]il ja [[glisser]]il.<br>
 +
Tiivikliugur on [[Merekeele nõukoda|merekeele nõukoja]] soovitatud nimetus kirjeldatud sõidukile 2015. aastast. Nõukoda arutas sõidukile sobivat nimetust pärast seda, kui Politsei- ja Piirivalveamet paiskas Eesti Rahvusringhäälingu abil avalikku ruumi sõna 'hüdrokopter'. See sõna oli tõenäoliselt ajendatud oletusest, et nii vee- kui ka õhusõidukit edasiviiva propelleri ehk [[õhkkruvi]] tõttu sarnaneb veesõiduk kopteriga, ning et kopter on lühendus sõnast 'heli+kopter'. Ent liitumiskoht on selles sõnas teisal: kreeka ''helix'' (keere) + ''pteron'' (tiib).<ref>[http://www.eki.ee/dict/vsl/ Võõrsõnade leksikon]</ref> Eri keeltes on õhkkruviga veesõidukile püütud leida nii omakeelseid kui ka võõrkeelsete osistega nimetusi.
  
 
Autor:[[Jüri Kask]]
 
Autor:[[Jüri Kask]]
 +
 +
==Viited==
 +
{{viited}}
  
 
==Välislingid==                                                                                                                                                                                     
 
==Välislingid==                                                                                                                                                                                     
 
+
*[https://www.err.ee/530508/politsei-sai-parnu-lahel-paastetoodeks-hudrokopteri Politsei sai Pärnu lahel päästetöödeks hüdrokopteri] ERR, 26. veebruar 2015
*[https://www.err.ee/530508/politsei-sai-parnu-lahel-paastetoodeks-hudrokopteri<br>
+
*[https://www.err.ee/1119090/raio-piiroja-on-talvel-kalal-kaimiseks-ehitanud-neli-hudrokopterit Raio Piiroja on talvel kalal käimiseks ehitanud neli hüdrokopterit] ERR, 30. juuli 2020
*[https://www.err.ee/1608122416/narva-kordoni-piirivalvurid-said-uue-hudrokopteri]<br>
+
*[https://www.err.ee/1608122416/narva-kordoni-piirivalvurid-said-uue-hudrokopteri Narva kordoni piirivalvurid said uue hüdrokopteri] ERR, 25. veebruar 2021
*[//www.err.ee/1119090/]<br>
 
*]]https://www1.epa.ee/patent/andmed.asp?]
 
  
 
==Vaata ka==                                                                                                                                               
 
==Vaata ka==                                                                                                                                               
 
 
*[[Glisser]]<br>
 
*[[Glisser]]<br>
 
 
*[[Hõljuk]]<br>
 
*[[Hõljuk]]<br>
 
*[[Laugur]]<br>
 
*[[Laugur]]<br>
         
 
 
*[[Tiibur]]<br>
 
*[[Tiibur]]<br>
   
+
 
[Kategooria :Laevatüübid]
+
==Teistes keeltes==
 +
   
 +
 
 +
*vene keeles: ''аэролодка'', ''аэроглисер''
 +
 
 +
[[Kategooria:Laevatüübid]]

Viimane redaktsioon: 20. juuni 2022, kell 23:18

Liigendiga tiivikliugur 2020. aasta meremessil

Tiivikliugur on lamedapõhjaline või liigendi abil kaheks jaotatud kerega pööratavatele pontoonidele toetuv veesõiduk, mille liikumisviis on libisemine veepinnal, jääl, lumel ja väidetavalt ka märjal maapinnal (rohul). Tiivikliuguri käituriks on tugirõnga sees pöörlev fikseeritud sammuga tiivik, mille käitab sisepõlemismootor, lamedapõhjalise tiivikliuguri juhtimiseks on tugirõnga külge tiiviku taha paigaldatud püstrool(id).
Kaheks jaotatud kerega tiivikliuguri juhtimine toimub pööratavate pontoonide abil (nn raamjuhtimine), mistõttu sõiduki pöörderaadius on võrreldes lamedapõhjalise tiivikliuguriga tunduvalt väiksem ja hästi juhitav ka väikesel kiirusel. Sellisele sõidukile on Patendiamet 2000. aastal väljastanud patendi, mille kehtivus on lõppenud.[1]
Praegu laialdaselt levinud nimetus 'hüdrokopter' kirjeldatud veesõiduki kohta ei sobi, sest termin 'kopter' tähistab õhusõidukit, kuid tiivikliuguri liikumisviis on tiiviku moodustatava horisontaaljõu mõjul ainult libisemine väikese hõõrdetakistusega pinnal. Puuduvad tõstejõu komponendid, mis on samalaadsetel liugurlaevadel – hõljukil ja glisseril.
Tiivikliugur on merekeele nõukoja soovitatud nimetus kirjeldatud sõidukile 2015. aastast. Nõukoda arutas sõidukile sobivat nimetust pärast seda, kui Politsei- ja Piirivalveamet paiskas Eesti Rahvusringhäälingu abil avalikku ruumi sõna 'hüdrokopter'. See sõna oli tõenäoliselt ajendatud oletusest, et nii vee- kui ka õhusõidukit edasiviiva propelleri ehk õhkkruvi tõttu sarnaneb veesõiduk kopteriga, ning et kopter on lühendus sõnast 'heli+kopter'. Ent liitumiskoht on selles sõnas teisal: kreeka helix (keere) + pteron (tiib).[2] Eri keeltes on õhkkruviga veesõidukile püütud leida nii omakeelseid kui ka võõrkeelsete osistega nimetusi.

Autor:Jüri Kask

Viited

Välislingid

Vaata ka

Teistes keeltes

  • vene keeles: аэролодка, аэроглисер