Erinevus lehekülje "Toivo Ninnas" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(Uus lehekülg: 'thumb|300px|right|Toivo Ninnas Toivo Ninnas (29. II 1940 Käpla küla, Ridala vald), kaugsõidukapten, merendustegelane ja poliitik. ==Haridus== Toivo k...')
 
(toim)
1. rida: 1. rida:
 
[[Pilt:ToivoNinnas.jpg|thumb|300px|right|Toivo Ninnas]]
 
[[Pilt:ToivoNinnas.jpg|thumb|300px|right|Toivo Ninnas]]
Toivo Ninnas (29. II 1940 Käpla küla, Ridala vald), kaugsõidukapten, merendustegelane ja poliitik.  
+
Toivo Ninnas (sündinud 29. veebruaril 1940 Käpla külas, Ridala vallas) on kaugsõidu[[kapten]], merendustegelane ja poliitik.
 +
 
 
==Haridus==
 
==Haridus==
Toivo koolitee  algas Parila 7-klassilises koolis (1947 – 1954) ja jätkus Haapsalu I keskkoolis, mille lõpetas 1958.a.
+
Toivo Ninnase koolitee  algas Parila 7-klassilises koolis aastail 1947–1954) ja jätkus Haapsalu I keskkoolis, mille ta lõpetas 1958. aastal.
1958.a. sooritas sisseastumiseksamid, läbis edukalt mandaatkomisjoni ja algasid õpingud Tallinna Merekoolis.
+
 
Merekooli õppinute juurde kuulusid ka kursustevahelised praktikad.  
+
Samal aastal sooritas Toivo Ninnas sisseastumiseksamid, läbis edukalt mandaatkomisjoni ja alustas õpinguid [[Tallinna Merekool]]is. Merekooliõpingute juurde kuulusid ka laevasõidupraktikad kursuste vahel.
Peale esimest kursust oli ette nähtud kolmekuuline purjelaeva praktika purjelaeval VEGA, mille järel, peale eksamite ja arvestuste sooritamist väljastati kursantidele teise klassi madruse tunnistus.
+
 
Peale teise kursust sooritamist oli õpingute raames  ette nähtud meresõidupraktika. Kuna Toivot välissõitu ei lubatud läbis ta praktika rannasõidus roolimadrusena teise tüürimehe vahis päästepukseril PERESVET.
+
Pärast esimest kursust oli ette nähtud kolmekuuline purjelaevapraktika [[purjelaev]]al , mille järel pärast eksamite ja arvestuste sooritamist väljastati kursantidele teise klassi [[madrus]]e tunnistus. Pärast teist kursust oli ette nähtud meresõidupraktika. Kuna Toivo Ninnast välissõitu ei lubatud, läbis ta praktika rannasõidus roolimadrusena teise [[tüürimees|tüürimehe]] vahis pääste[[pukser]]il PERESVET. Pärast kolmandat kursust oli diplomieelne meresõidupraktika praktikandina [[tanker]]il ALJOŠA ZAPARIDZE, mis seilas Kaspia merel.
Peale kolmandat kursust oli diplomieelne meresõidupraktika praktikandina tankeril  ALJOŠA ZAPARIDZE, mis seilas Kaspia merel.
+
 
1961.a. lõpetas Toivo Tallinna Merekooli kiitusega ja ees seisis suunamine töökohtadele.  
+
1961. aastal lõpetas Toivo Ninnas Tallinna Merekooli kiitusega ja ees seisis suunamine töökohtadele. Ta teadis, et tal on sugulane välismaal ning seetõttu pole lootust välissõitu saada. Kuivõrd tal oli kiitusega lõpetanuna õigus töökohta valida, otsustas ta Sahhalini Merelaevanduse kasuks, mis võimaldas sõita kaugsõidus ja jõuda kaugsõidukapteni töödiplomini.
Teades perspektiivitusest välissõitu saada (sugulane välismaal!) ja omades õigust kiitusena lõpetanuna valida töökoht, otsustas ta Sahhalini Merelaevanduse kasuks, mis võimaldas sõita kaugsõidus ja tulemusena saada kaugsõidukapteni töödiplom.
+
 
1962-1966 õpingud kaugõppes Vladivostokis Kaug-Ida Admiral Nevelskoi nimelises Kõrgemas Inseneride Merekoolis veetranspordi juhtimise erialal.
+
Aastail 1962-1966 õppis Toivo Ninnas kaugõppes Vladivostokis Kaug-Ida Admiral Nevelskoi nimelises Kõrgemas Inseneride Merekoolis veetranspordi juhtimise erialal.
  
 
==Töö==
 
==Töö==

Redaktsioon: 26. november 2015, kell 01:13

Toivo Ninnas

Toivo Ninnas (sündinud 29. veebruaril 1940 Käpla külas, Ridala vallas) on kaugsõidukapten, merendustegelane ja poliitik.

Haridus

Toivo Ninnase koolitee algas Parila 7-klassilises koolis aastail 1947–1954) ja jätkus Haapsalu I keskkoolis, mille ta lõpetas 1958. aastal.

Samal aastal sooritas Toivo Ninnas sisseastumiseksamid, läbis edukalt mandaatkomisjoni ja alustas õpinguid Tallinna Merekoolis. Merekooliõpingute juurde kuulusid ka laevasõidupraktikad kursuste vahel.

Pärast esimest kursust oli ette nähtud kolmekuuline purjelaevapraktika purjelaeval , mille järel pärast eksamite ja arvestuste sooritamist väljastati kursantidele teise klassi madruse tunnistus. Pärast teist kursust oli ette nähtud meresõidupraktika. Kuna Toivo Ninnast välissõitu ei lubatud, läbis ta praktika rannasõidus roolimadrusena teise tüürimehe vahis päästepukseril PERESVET. Pärast kolmandat kursust oli diplomieelne meresõidupraktika praktikandina tankeril ALJOŠA ZAPARIDZE, mis seilas Kaspia merel.

1961. aastal lõpetas Toivo Ninnas Tallinna Merekooli kiitusega ja ees seisis suunamine töökohtadele. Ta teadis, et tal on sugulane välismaal ning seetõttu pole lootust välissõitu saada. Kuivõrd tal oli kiitusega lõpetanuna õigus töökohta valida, otsustas ta Sahhalini Merelaevanduse kasuks, mis võimaldas sõita kaugsõidus ja jõuda kaugsõidukapteni töödiplomini.

Aastail 1962-1966 õppis Toivo Ninnas kaugõppes Vladivostokis Kaug-Ida Admiral Nevelskoi nimelises Kõrgemas Inseneride Merekoolis veetranspordi juhtimise erialal.

Töö

Sahhalini Merelaevandus

  • 1961-madrus pukseril (aurulaev) UDARNÕI;
  • 1962 – kolmas tüürimees mootorlaeval KRASNOGORSK;
  • 1964 – teine tüürimees reisilaeval OKHA;
  • 1965 – vanemtüürimees reisilaeval OKHA;
  • 1967 – vanemtüürimees aurulaeval KIPPER GEK;
  • 1968 – kapten reisilaeval OKHA; avati Toivole viisa välissõitudeks;
  • 1970 - 1972 kapten kaubalaeval ADMIRAL ZARÕTŽEV.

Eesti Merelaevandus

  • 1972 – 1973 kapten kaubalaeval SULEV ja tuletõrjelaeval ZORKI;
  • 1973 – 1974 Eesti Merelaevanduse ekspluatatsiooniteenistuse grupidispetšer;
  • 1974 – 1978 Eesti Merelaevanduse Ökonoomika ja plaaniosakonna ülem. Eesti Merelaevanduse nõukogu liige;
  • 1978 – 1980 Eesti Merelaevanduse ülema asetäitja ökonoomika alal;
  • 1980 – 1986 NSVL ja Soome ühisettevõtte OY Saimaa Lines peadirektor,
  • 1986 – 1987 Eesti Merelaevanduse ülema asetäitja ökonoomika alal;
  • 1987 – 1991 Eesti Merelaevanduse ülem;
  • 1992 - 1997 RAS-i Eesti Merelaevandus peadirektor;
  • 1997 - 2014 AS Tallink Grupp nõukogu esimees ja 2000 – 2001 Tallinna linnavolikogu liige;
  • 2001 – 2004 Tallinna abilinnapea;
  • 2004 – 2005 Tallinna linnavolikogu liige;
  • 2015 - …. AS Tallink Grupp nõukogu liige;

Ühiskondlik tegevus

  • 1987 – 1989 Tallinna RSN saadik;
  • 1987 – 2007 Allveeliit MTÜ president;
  • 1989 – 1991 NSVL rahvasaadik;
  • 1990 – 1997 Balti Laevaomanike Assotsiatsiooni president;
  • 1991 – 1996 Kaitseliidu Vanemate Kogu liige;
  • 1992 – 1996 Eesti Tööstuspanga nõukogu esimees;
  • 2001 - …. Eesti Laevaomanike Liidu president;
  • 2005 - …. Euroopa Laevaomanike Liidu direktor (igast liikmesriigist oma direktor);
  • 2009 - 2013 Eesti Mereakadeemia (TTÜ Mereakadeemia) nõunike kogu liige, alates 2011 esimees;
  • AS Infotar nõukogu liige;
  • AS Taasturavikeskus Viiking juhatuse liige.

Tunnustus

  • 1990 - NSVL meretranspordi autöötaja;
  • 2008 -Tallinna teenetemärk;
  • 2012 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esimese klassi aumärk;
  • Kaks medalit.

Autor: Jüri Kask