Võlliliin
Võlliliin on ühest või mitmest omavahel ühendatud võllist koosnev jõuülekanne, mis tagab põõrdemomendi ülekande peajõuseadmelt (peamasinalt) sõukruvile ja sõukruvi poolt tekitatava tõukejõu edasiandmise laevakerele. Võlliliini põhiosa paikneb võllitunnelis ja tema koosteelemendid on sõu-, vahe- ja tugivõllid, kande- ja tugilaagrid, dedvudseade ja võllipidur.
Sõuvõll toetub dedvudseadme laagritele ja laeva korpusest väljaulatuvale otsale pressitakse koonusistuga sõukruvi. Tugivõll koos jäigalt laevakere külge kinnitatud tugilaagriga annab edasi sõukruvi poolt tekitatud tõukejõu laevakerele. Kaasaegsetes laevades on tugilaager tavaliselt integreeritud peamasinaga või peaülekandemehhanismiga, eraldiseisvat tugilaagrit ei ole. Vahevõll(id) ühendavad omavahel sõu- ja tugivõlli äärikute või muhvidega ja toetuvad lokaalse õlitusüsteemiga ja veega jahutatavatele kandelaagritele. Vahevõllide arv sõltub jõuseadme paigutusest laevas, väiksematel laevadel võib vahevõll ka puududa. Võlliliini pikkuse täpseks sobitamiseks ehitusperioodil kasutatakse lühikest võlli nn. vahetükki, mis töödeldakse lõplikku mõõtu pärast peamasina ja võlliliini kohale monteerimist. Võlliliini fikseerimiseks seisuasendisse võib võlliliin olla varustatud võllipiduriga.
Sõukruvi elektrokeemilise korrosiooni vähendamiseks peab võlliliinil olema hea kontakt laevakerega. Selleks kinnitatakse ühele vahevõllile kontaktrõngas, millel libisevad laeva korpusega ühendatud grafiitrõngad. Kaasaegsetel laevadel paigutatakse võlliliinile torsiomeetrid, mille abil on võimalik pidevalt kontrollida võllile rakendatud pöördemomenti.
Autor: Jüri Kask
Allikad
- Heino Punab. Laevajõuseadmed.Eesti Mereakadeemia 2008. Tallinn. ISBN 978-9985-808-351
- „МОРСКОЙ ЭНЦИКЛОПЕДИЧЕСКИЙ СПРАВОЧНИК“ „Судостроение“ Л. 1986.
