Adam Johann von Krusenstern

Adam Johann von Krusenstern (19. november 1770 Hagudi – 24. august 1846 Kiltsi) oli baltisaksa päritolu Vene meresõitja ja maadeuurija, Adam August Otto Paul von Krusensterni vanaisa.

Haridus ja väljaõpe

Adam Johann von Krusenstern õppis aastail 1782–1784 Tallinna toomkoolis ja 1785–1787 Kroonlinna Mereväe Kadetikorpuses. 1788. aastal ülendati ta mitšmaniks ja määrati sõjalaevale MSTISLAV, millel võttis osa Soome lahel toimunud Vene-Rootsi sõja lahinguist. 1793. aastani teenis ta Läänemere laevastikus, aastail 1793-1799 täiendas end Suurbritannia laevastikus ning võttis osa Vaikse, Atlandi ja India ookeani reisidest.

Ümbermaailmareis

1799. aastal koostas Adam Johann von Krusenstern esimese Vene ümbermaailmareisi kava, selle eesmärk pidi olema tihendada sidemeid Vene-Ameerika ja Kamtšatkaga. Mõningate täiendustega kiitis selle kava heaks keiser Aleksander I ja määras kapten-leitnant Adam Johann von Krusensterni esimese Vene ümbermaailmareisi juhiks laevadel NADEŽDA ja NEVA.

Ekspeditsioon väljus Kroonlinnast 7. augustil 1803 ja saabus tagasi 19. augustil 1806. Kolmeaastane ekspeditsioon oli mõeldud eelkõige Venemaa poliitilise, majandusliku ning diplomaatilise mõjuvõimu suurendamiseks maailmas, kuid hea haridusega teadmishimuline Adam Johann von Krusenstern oskas neid kolme aastat kasutada ka teaduslike eesmärkide saavutamiseks.

Teadustöö

Ta kirjeldas ja kaardistas Jaapani ning Kuriili saarestikke ning Ameerika rannikut, avastades uusi saari ja määras meresõiduks oluliste punktide koordinaate. Pärast reisi anti Adam Johann von Krusensternile 3 aastat puhkust tulemuste süstematiseerimiseks ja trükivalmis seadmiseks. Seda tööd tegi ta oma Kodila mõisas.

Adam Johann von Krusenstern oli üks Loodeväila otsingute idee toetajaid, tema kogemuste põhjal töötati välja järgnevate Vene ümbermaailmareiside kavad. 1845. aastal oli ta üks Vene Geograafiaseltsi asutajaliikmeid, ta valiti 1803. aastal Peterburi Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks ja 1806. aastal auliikmeks, 1813. aastal aga Tartu Ülikooli audoktoriks. Peale selle valiti ta Londoni Kuningliku Seltsi ja paljude teiste Euroopa teadusseltside liikmeks.

Karjäär

1809. aastal ülendati ta I järgu kapteniks ja määrati liinilaeva BLGODAT komandöriks, 1811. aastal määrati Peterburi Mereväe Kadetikorpuse inspektoriks. Aastail 1814-1815 viibis ta teistkordselt Inglismaal.

1815. aastal ostis Adam Johann von Krusenstern Kiltsi mõisa, kus töötas ja süstematiseeris Vaikse ookeani kaardistamisandmeid kuni 1822. aastani. 1823. aastal ülendati ta kontradmiraliks ja 1826. aastal valiti Admiraliteedi alaliseks liikmeks. Aastail 1827-1842 teenis ta Peterburi Mereväe Kadetikorpuse direktorina, 1829. aaastal ülendati aseadmiraliks ja 1841. aastal admiraliks.

Adam Johann von Krusenstern läks erru 1842. aastal, elas algul Peterburis ning pärast infarkti 1845. aastal oma Kiltsi mõisas, kus järgmisel aastal suri. Maetud on ta Tallinna toomkirikusse, pseudogooti stiilis hauamonumendi valmistas 1848. aastal J. G. Exner.

Tunnustus

• mälestuskivi Hagudis
• mälestusmärk Peterburis Neeva kaldal Vassili saarel
• büst Sahhalinil
• Krusensterni tuba Kiltsi mõisahoones (avati 1995)
• tema nimi on antud Kuu kraatrile
• 16 geograafilist objekti (neemed, saared, mäed, jõed) on saanud tema nime
• purjelaev KRUSENSTERN

Kirjandus

Teoseid

• Путeшecтвиe вoкpyг cвeтa в 1803, 1804, 1805 и 1806 гoдax нa кopaбляx „Haдeждa“ и „Heвa“ пoд нaчaльcтвoм флoтa кaпитaн-лeйтeнaнтa, нынe кaпитaнa втopoгo paнгa Kpyзeнштepнa, Гocyдapcтвeннoгo aдмиpaлтeйcкoгo дeпapтeмeнтa и Aкaдeмии нayк члeнa, 1-3. Cпб, 1809 -1813
• Reise um die Welt in den Jahren 1803, 1804, 1805 und 1806 auf Befehl Seiner Kaiserlichen Majestät Alexander der Ersten auf den Schiffen Nadeshda und Newa unter dem Commando des Capitains von der Kaiserlichen Marine A. J. Von Krusenstern, I – II. SPtb, 1810 – 1811
• Beiträge zur Hydrographie der größern Oceane als Erläuterung zur einer Karte des ganzen Erdkreises nach Mercator's Projection (mit 1 Karte). Leipzig, 1819
• Übersicht der Polar-Reisen zur Entdeckung einer nördlichen Durchfahrt aus dem Atlantischen Ocean in das Südmeer. // Entdeckungs-Reise in die Süd-See und nach der Bering.Straße zur Erforschung einer nördlichen Durchfahrt. Unternommen in den Jahren 1815, 1816, 1817 und 1818. Weimar, 1821
• Atlas de l'Ocean Pacifique, 1-2. SPtb, 1824-1825
• Aтлac Южнoгo мopя. 1-2. Cпб, 1824-1826

Biograafia

• EE 5 kd, lk 166
• EE 14 kd, lk 187-188
• ETBL 2 kd, Tallinn, 2005, lk 119-120
• Nevski, V. Vene lipu all ümber maailma. Tallinn, 1957
• Passetski, V. V. Johann Krusenstern ja loodeväila otsingud. // Eesti Loodus 1967, nr 6, lk 370-372
• Passetski, V. Eestist pärit Arktika-uurijad. Tallinn, 1970, lk 11-53.
• Käbin, I. Eesti ajalugu arsti pilgu läbi. Tartu, 1998