Otsingu tulemused

Alusta lehekülge "Veekogu". Vaata ka leitud otsitulemusi.

• Akvaplaan
  ...peale jõudu kulutamata suudab akvalangist säästlikult hingates jälgida veekogu põhja pika aja jooksul. Ühtlasi kaob vajadus vee all iseseisvalt orientee
  657 baiti (81 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 16:11
• Avameri
  ...ujunemises ja liikumises otseselt ei kajastu [[rannik]]u mõju. Sõltuvalt veekogu laadist ja põhjareljeefist võib avamere piir mererannast asuda paarikümn
  1 KB (162 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 16:11
• Bentaal
  '''Bentaal''' (kreeka keelest) on veekogu põhi organismide elukeskkonnana.
  607 baiti (77 sõna) - 24. juuli 2015, kell 20:55
• Bentos
  ...s''' (kreeka keeles ''benthos'' ’sügavus’), ka '''põhjaelustik''' on veekogu põhjal ja põhjasetteis elavate organismide kogum. Bentos jaotatakse füto
  745 baiti (95 sõna) - 24. juuli 2015, kell 20:56
• Dredž
  ...hend, millega teaduslikuks või muuks otstarbeks püütakse loomi ja taimi veekogu põhjalt. ...uva [[laev]]a või [[paat|paadi]] järel veetakse [[tross]]i otsas mööda veekogu põhja.
  433 baiti (63 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 16:53
• Jadaõng
  ...takse eluskala, kalatükkide või limukatega. Esialgu paigutati jadaõnged veekogu põhja (sellest nimetus ''põhjaõnged''). Nüüdisajal asetatakse jadaõng
  990 baiti (150 sõna) - 7. november 2016, kell 01:56
• Jää
  '''Jää''' on külmunud vesi, veest kergema erikaalu tõttu esineb veekogu pinnal. Jää mõjutab tugevasti laevaliiklust hooajati ja piirkonniti.
  205 baiti (28 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 17:26
• Jäätriiv
  569 baiti (83 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 17:27
• Käitur
  ...inimese käed, kui ta ujuval puutüvel istudes sõudis kätega üle mingi veekogu. Aegade jooksul on inimene oma veesõidukit pannud liikuma ridva (udja), [[
  615 baiti (91 sõna) - 4. aprill 2019, kell 02:19
• Laevatõste
  '''Laevatõste''' on uppunud [[laev]]a ülestõstmine veekogu põhjast.
  788 baiti (105 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 17:48
• Litoraal
  ...öönd merede ja järvede [[bentaal]]is, mis hõlmab valgustatud põhjaala veekogu ranniku- (kalda-) piirkonnas, kus on põhjataimestik.
  1 KB (125 sõna) - 1. mai 2017, kell 00:34
• Läänemeri
  Läänemeri on suhteliselt noor veekogu, mille kujunemist on mõjutanud kliimamuutused ning sellega seonduvad mandr Läänemeri on riimveeline veekogu mille veebilansi olulise osa moodustab jõgede sissevool (kokku 14 000 m<su
  11 KB (1604 sõna) - 14. detsember 2017, kell 22:43
• Navigatsioonimärk
  *'''ujuvmärgid''' on veekogu põhja [[ankurdama|ankurdatud]] ujuvad seadmed, sh suuremõõtmelised ujuvm
  3 KB (307 sõna) - 17. mai 2016, kell 22:21
• Paneer
  ...stasend [[ankur|ankru]] hiivamisel, kui [[laev]] on tõmmatud ankruketiga veekogu põhjas kinni oleva ankru kohale. Tavaliselt antakse seejärel laevale käi
  309 baiti (40 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 18:23
• Parv
  ...rve või [[pontoon]]i viiakse koos sellel asuvate [[last]]i ja reisijatega veekogu (harilikult jõe) kohal asuvast [[tross]]ist tõmmates ühelt kaldalt teise
  716 baiti (89 sõna) - 18. veebruar 2015, kell 18:23
• Randla
  ...on suure veekogu ([[meri|mere]], suure järve, veehoidla) põhjavöönd ja veekoguäärne maismaavöönd, mida kujundab lainetus. ...õlvaks; see ulatub keskmisest rannajoonest sügavuseni, kus lainete mõju veekogu põhjale lakkab. Erinevail hinnanguil on see sügavus ½ – ⅓ tugevate l
  998 baiti (135 sõna) - 10. november 2016, kell 01:10
• Rannik
  '''Rannik''' on maismaa ja suure veekogu ([[meri|mere]], suure järve) siirdeala, mis hõlmab [[randla]] koos naabru
  1 KB (140 sõna) - 11. november 2016, kell 01:20
• Samasügavusjoon
  '''Samasügavusjoon''', ka '''isobaat''' on veekogu ühesuguse sügavusega punkte ühendav joon või värvidega eristatav piirj
  280 baiti (33 sõna) - 5. detsember 2016, kell 01:13
• Tamm
  ...), piki kanalite või jõgede kaldaid, hüdrosõlme ehitiste ühendamiseks veekogu kallastega jms otstarbel.
  910 baiti (124 sõna) - 10. jaanuar 2017, kell 01:59
• Tähestik
  Veekogu
  129 KB (14 343 sõna) - 21. juuni 2023, kell 00:37

Näita (eelmised 20 | järgmised 20) (20 | 50 | 100 | 250 | 500)