Avameri

Avameri, ka ulgumeri, on mere või ookeani osa, mis jääb väljapoole rannikuvööndit ning kus veemasside väljakujunemises ja liikumises otseselt ei kajastu ranniku mõju. Sõltuvalt veekogu laadist ja põhjareljeefist võib avamere piir mererannast asuda paarikümne (sisemeredel) kuni paarisaja kilomeetri kaugusel (ookeanidel).

Mereõiguses loetakse avamereks ookeani- ja merealad väljaspool rannikuriikide territoriaalmere või arhipelaagiliste vete piire. Avameri kuulub võrdsetel alustel maailma rahvastele. Seal on kõigil õigus vabaks laevasõiduks, lendudeks avamere kohal, kalapüügiks (vt majandusvöönd), allveekaablite ja –torujuhtmete paigaldamiseks ning teadusuuringuteks. Avamerel allub laev ainult lipuriigi seadustele. Erandina võib teise riigi sõjalaev kinni pidada piraatluses või orjakaubanduses kahtlustatavaid laevu, samuti lipukontrolliks (vt jälitamisõigus).

Merede vaba kasutamise põhimõtte formuleeris esimesena hollandi õigusteadlane H. Grotius (1583—1645) teoses „Mare liberum“ (1609), nüüdisajal on see reguleeritud Genfi konventsiooniga (1958) ja ÜRO mereõiguse konventsiooniga.

See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.