Henseldamine

Henseldamine (saksa hänseln) on mereristsetega kaasnev tegevus esmakordselt ekvaatorit ületavatele meremeestele See on jäänuk vanast merekombest, mil merele toodi ohvreid, võitmaks laevadele jumalate soosingut tormis, tuulevaikuses ja muudes meresõitu takistavates olukordades.

Nüüdisajal toob henseldamine üksluisesse merereisi vaheldust. Vanasti oli keerukas katsumus (nt kiilu alt läbitõmbamine) ka noorte meremeeste mehisuskatse. Nüüdisajal on henselduspidustus üles ehitatud Neptuni ja tema kaaskonna külaskäigule.

Ekvaatori ületamisel kogunevad vabavahi mehed tekile, kuhu ilmub kolmhargiga Neptun oma saatjaskonnaga - ihukaitsjate, tähetarga, näki, habemeajaja, arsti ja kuraditega. Kuradid on üleni võõbatud mustaks ning nad peavad kõikvõimalike esemetega tegema suurt kära ja tooma ristitavad Neptuni ette. Esimesena tervitab Neptunit kapten, kes teatab laeva andmed ning annab Neptunile henseldatavate nimekirja. Nood peavad põlvili vastama Neptuni küsimustele ning kannatlikult taluma neile korraldatavaid ebaharilikke toiminguid, nt habemeajamist rohelise seebi ja pika puunoaga, juuksepügamist puust hiigelkääride ja -kammiga, "arstlikku" läbivaatust, kuradite ulakusi jmt. Leebema kohtlemise ärateenimiseks võib ristitav Neptuni ees tantsida, laulda, lugeda luuletusi jms. Henseldamine lõpeb tavakohase ohverdamisega: kuradid viskavad ristitava mereveega täidetud basseini, mispeale Neptun kuulutab ta täieõiguslikuks meremeheks, kellele siitpeale on antud vaba voli igal ajal ekvaatorit ületada. Selle tõendusena saab iga äsjaristitud meremees lõbusasisulise ristimistunnistuse. Kui kõik on henselduse läbi teinud, saab kapten Neptunilt ekvaatori "võtme" ning loa jätkata reisi.

Peale ekvaatori on henseldamist kasutatud ka Kulleni maanina ja Gotlandi juures, Skagerrakis, Gibraltari väinas, Kap Hoornist möödudes, Vähi pöörijoone ja polaarjoone ületamisel.

See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.