Meremees
Meremees on laeval töötav laevapere liige, ka elukutse.
Meremehe elukutse on üks vanimaid (vähemalt 6000 aastat). Esimene allikais mainitud meremees oli egiptlane Knemhotep, kes kuninganna Hatšepsuti valitsemisajal (umbes 1490-1468 eKr) tegi korduvaid kaubareise Punti (arvatavasti Somaali).
Meresõidu arenedes tuli vajadus tööjaotuse ja erineva vastutuse järele ning tekkis laevajuhi elukutse. Purjelaevaajastul lisandusid tüürimees, pootsman, purjemeister, puusepp, madrus ja laevakokk.
19. sajandi algul tulid koos aurumasinaga mehaanik, masinist, kütja, trimmer, hiljem laevaelektrik.
Raadio kasutuselevõtuga kaasnes radisti ametikoht. Vajadus tõhusa arstiabi järele tõi kaasa laevaarsti elukutse.
Kalalaevastiku arenedes tekkisid uued elukutsed (näiteks traallaevadel traalmeister, suurtel külmutuslaevadel kalatöötleja, külmutusseadmete mehaanik ja teised). Suurte ujuvate kalatööstuste kaptenitele lisandusid tootmisülesanded, selleks asutati kapten-direktori ametikoht.
Reisilaevadel lisandus reisijate eest hoolitsev personal (kajutiteenija, stjuuard ja teised).
Vanasti õpetati meremehi välja (jungast kaptenini) meresõidu ajal, edutamise eelduseks oli oskuste, vilumuste ja merepraktika lisandumine. Nüüdisajal valmistavad kõigi elukutsetega laevapereliikmeid ning laeva juhtkonna liikmeid üldjuhul ette mitmesugused mere- või kutsekoolid.
Meremehe elukutse oli traditsiooniliselt meeste ala ja vaid ajuti, põhiliselt kokana, harvemini arsti või radistina (ka mõnikord kaptenina) töötasid laevadel naised. Alles 20. sajandi teisest poolest (seoses reisi- ja kruisilaevanduse arenguga) on merele tööle suundunud rohkem naisi (1980. aastate teisest poolest ka merevägedesse).
Vaata ka
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
