Kuut

Kuut (muinasskandinaavia skuta) on peamiselt keskajal Läänemerel levinud laevatüüp. Kuut arenes 10. sajandil laia põhja ja tekita paadist klinkerplangutusega, raa- ja eespurjedega rannasõidulaevaks. 17. sajandi algul ehitati kuut kahemastilisena, kusjuures tagamast oli pikem ja mõlemas mastis asus raapuri. Pardaid hoidsid paljad põikpalgid (ka piimid). Ahtris asetses ühekordne kajut ja selle ees lühike poolkants (ka pakk). Ehitati ka kolmemastilisi kuute, mille tagamastis asetses ladinapuri. Eesti kuudid vedasid keskajal hansalinnadest soola ja kohalikes vedudes puitu. Viimane teada olev kuut KATZEKS ehitati Eestis 18. sajandi lõpul.

See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.