Erinevus lehekülje "August Gustavson" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
P
P
 
(ei näidata 2 kasutaja 4 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
 
'''August Gustavson''' (7. /vkj/19. detsember 1894 Mahu küla, Kunda-Malla vald, Virumaa – 26. detsember 1941 Ussollag, Permi oblast) oli Eesti merendusteadlane ning sotsiaal- ja töökaitsetegelane.
 
'''August Gustavson''' (7. /vkj/19. detsember 1894 Mahu küla, Kunda-Malla vald, Virumaa – 26. detsember 1941 Ussollag, Permi oblast) oli Eesti merendusteadlane ning sotsiaal- ja töökaitsetegelane.
  
−
Sündinud taluniku pojana, lõpetas ta 1914. aastal [[Narva Merekool]]i, sooritas samal aastal [[Riia merekooli]]s [[kaugsõit|kaugsõidukapten]]i eksami, käis 1915. aastal Kroonlinnas mereväelipnike ja 1916. aastal  Helsingis navigatsiooniinseneride kursustel. Teenis I maailmasõja ja Vabadussõja ajal sõjalaevadel leitnandina ning teda autasustati Vabadusristiga (VR II/3).
+
Sündinud taluniku pojana, lõpetas ta 1914. aastal [[Narva Merekool]]i, sooritas samal aastal [[Riia merekool]]is [[kaugsõit|kaugsõidukapten]]i eksami, käis 1915. aastal Kroonlinnas mereväelipnike ja 1916. aastal  Helsingis navigatsiooniinseneride kursustel. Teenis I maailmasõja ja Vabadussõja ajal sõjalaevadel leitnandina ning teda autasustati Vabadusristiga (VR II/3).
 
   
 
   
−
Aastail 1918—40 oli August Gustavson [[Tallinna Merekool]]i õppejõud ning õppeaastal 1940—1941 direktor. Ta juhtis alates 1922. aastast [[aevasõidu ja Merekaubanduse Edendamise Selts "Laevandus"|Laevasõidu ja Merekaubanduse Edendamise Seltsi "Laevandus"]], alates 1926. aastast  [[Eesti Laevajuhatajate Selts]]i, alates 1931. aastast [[Eesti Kalameeste Ühingute Keskliit|Eesti Kalameeste Ühingute Keskliidu]] ja alates 1928. aastast [[Meremeeste Kodu]] tegevust ning oli aastail 1935—1936 Riigi Majandusnõukogu abipresident. Ta on Heino Gustavsoni isa.
+
Aastail 1918—40 oli August Gustavson [[Tallinna Merekool]]i õppejõud ning õppeaastal 1940—1941 direktor. Ta juhtis alates 1922. aastast [[Laevasõidu ja Merekaubanduse Edendamise Selts "Laevandus"|Laevasõidu ja Merekaubanduse Edendamise Seltsi "Laevandus"]], alates 1926. aastast  [[Eesti Laevajuhatajate Selts]]i, alates 1931. aastast [[Eesti Kalameeste Ühingute Keskliit|Eesti Kalameeste Ühingute Keskliidu]] ja alates 1928. aastast [[Meremeeste Kodu]] tegevust ning oli aastail 1935—1936 Riigi Majandusnõukogu abipresident. Ta on Heino Gustavsoni isa.
  
 
1927. aastal valiti August Gustavson Tallinna linnavolikogu liikmeks (1935—1938 oli abijuhataja), aastail 1930—1934 oli ta Harju maavolikogu liige. KGB vangistas ta 28. juunil 1941 ning saatis vangilaagrisse.
 
1927. aastal valiti August Gustavson Tallinna linnavolikogu liikmeks (1935—1938 oli abijuhataja), aastail 1930—1934 oli ta Harju maavolikogu liige. KGB vangistas ta 28. juunil 1941 ning saatis vangilaagrisse.
  
−
August Gustavson uuris tööliste, sh meremeeste elu- ja töötingimusi ning avaldas kirjutisi sotsiaalalalt. Ta kuulus mitme töölisorganisatsiooni juhatusse, oli Eesti esindaja Rahvusvahelises Tööbüroos Genfis ning alates 1933. aastast selle alaline korrespondent Eestis. Aastail 1920—1940 oli ta ajakirja [[Laevandus (ajakiri)|"Laevandus"]] (aastail 1925—1936 "Laevandus ja Kalaasjandus"), aastail 1936—1938 "[[Eesti Laevanduse Aastaraamat]]u", aastail 1930—1936 ajakirja "Töö ja Tervis" ning aastail 1933-1934 ajakirja "Tööliste Hääl" toimetaja. Lisaks kirjutas ta uurimusi ja õpperaamatuid [[laevajuht]]imise ning artikleid [[mereharidus]]e ajaloo ja [[mereõigus]]e alalt.
+
August Gustavson uuris tööliste, sh meremeeste elu- ja töötingimusi ning avaldas kirjutisi sotsiaalalalt. Ta kuulus mitme töölisorganisatsiooni juhatusse, oli Eesti esindaja Rahvusvahelises Tööbüroos Genfis ning alates 1933. aastast selle alaline korrespondent Eestis. Aastail 1920—1940 oli ta ajakirja [[Laevandus (ajakiri)|"Laevandus"]] (aastail 1925—1936 "Laevandus ja Kalaasjandus"), aastail 1936—1938 "[[Eesti laevanduse aastaraamat]]u", aastail 1930—1936 ajakirja "Töö ja Tervis" ning aastail 1933-1934 ajakirja "Tööliste Hääl" toimetaja. Lisaks kirjutas ta uurimusi ja õpperaamatuid [[laevajuht]]imise ning artikleid [[mereharidus]]e ajaloo ja [[mereõigus]]e alalt.
  
 
==Teoseid==
 
==Teoseid==
23. rida: 23. rida:
 
Allikad: EBL TK, lk 76—77; ETBL, 1, lk 320, H. Gustavson
 
Allikad: EBL TK, lk 76—77; ETBL, 1, lk 320, H. Gustavson
 
{{mereleksikon}}
 
{{mereleksikon}}
 +
 +
{{DEFAULTSORT:Gustavson, August}}
  
 
[[Kategooria:Isikud]]
 
[[Kategooria:Isikud]]
 
[[Kategooria:Eesti kaptenid]]
 
[[Kategooria:Eesti kaptenid]]

Viimane redaktsioon: 26. aprill 2016, kell 23:15

August Gustavson (7. /vkj/19. detsember 1894 Mahu küla, Kunda-Malla vald, Virumaa – 26. detsember 1941 Ussollag, Permi oblast) oli Eesti merendusteadlane ning sotsiaal- ja töökaitsetegelane.

Sündinud taluniku pojana, lõpetas ta 1914. aastal Narva Merekooli, sooritas samal aastal Riia merekoolis kaugsõidukapteni eksami, käis 1915. aastal Kroonlinnas mereväelipnike ja 1916. aastal Helsingis navigatsiooniinseneride kursustel. Teenis I maailmasõja ja Vabadussõja ajal sõjalaevadel leitnandina ning teda autasustati Vabadusristiga (VR II/3).

Aastail 1918—40 oli August Gustavson Tallinna Merekooli õppejõud ning õppeaastal 1940—1941 direktor. Ta juhtis alates 1922. aastast Laevasõidu ja Merekaubanduse Edendamise Seltsi "Laevandus", alates 1926. aastast Eesti Laevajuhatajate Seltsi, alates 1931. aastast Eesti Kalameeste Ühingute Keskliidu ja alates 1928. aastast Meremeeste Kodu tegevust ning oli aastail 1935—1936 Riigi Majandusnõukogu abipresident. Ta on Heino Gustavsoni isa.

1927. aastal valiti August Gustavson Tallinna linnavolikogu liikmeks (1935—1938 oli abijuhataja), aastail 1930—1934 oli ta Harju maavolikogu liige. KGB vangistas ta 28. juunil 1941 ning saatis vangilaagrisse.

August Gustavson uuris tööliste, sh meremeeste elu- ja töötingimusi ning avaldas kirjutisi sotsiaalalalt. Ta kuulus mitme töölisorganisatsiooni juhatusse, oli Eesti esindaja Rahvusvahelises Tööbüroos Genfis ning alates 1933. aastast selle alaline korrespondent Eestis. Aastail 1920—1940 oli ta ajakirja "Laevandus" (aastail 1925—1936 "Laevandus ja Kalaasjandus"), aastail 1936—1938 "Eesti laevanduse aastaraamatu", aastail 1930—1936 ajakirja "Töö ja Tervis" ning aastail 1933-1934 ajakirja "Tööliste Hääl" toimetaja. Lisaks kirjutas ta uurimusi ja õpperaamatuid laevajuhtimise ning artikleid merehariduse ajaloo ja mereõiguse alalt.

Teoseid

  • Navigatsiooni õpperaamat I. Tallinn, 1921, 2. trükk 1935
  • Navigatsiooni õpperaamat II, Tallinn, 1925, 2. trükk 1932
  • Laevade kokkupõrgete seadus ja kokkupõrgete ärahoidmise reeglid (kaasautor M. Grosholm). Tallinn, 1931
  • Avarii ja dispaši seadus seletuste ja näidetega (kaasautor M. Grosholm). Tallinn, 1933
  • Vanaduse, invaliidusese ja järeljäänute kindlustus. Tallinn, 1934
  • Tööõnnetuste vastu kindlustamise seadus seletustega (kaasautor J. Sonin). Tallinn, 1935
  • Navigatsioon ja meteoroloogia meresportlastele ja kiprile. Tallinn, 1936, 2. trükk 1939
  • Kompass raudlaeval. Tallinn, 1937
  • Laevade kokkupõrked – päästmine – avarii (kaasautor M. Grosholm). Tallinn, 1937
  • Ülevaade Eesti merekoolidest 1864—1935 (kaasautor E. Past). Tallinn, 1938.

Allikad: EBL TK, lk 76—77; ETBL, 1, lk 320, H. Gustavson

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.
Pärit leheküljelt "http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=August_Gustavson&oldid=11890"